e-veoseleht peaks muutuma kohustuslikuks

Peamine kasu e-veoselehtedest väljendub suuremas läbipaistvuses. Esiteks annab e-veoselehe kasutamine ülevaate tegelikult teedeehitusobjektile kuluvatest materjalidest. Kuna nutirakenduses saab kasutatud materjali sisestada vastava ehituskoodi alla, on võimalik saada selge pilt konkreetse teekihi materjalikulust. Tänu sellele on tulevikus võimalik planeerida riigihankeid täpsemaid arve kasutades, mis vähendab negatiivset mõju maksumaksja rahakotile ja teeb tulevikuteed sedavõrd odavamaks.

Teiseks aitab e-veoselehe standardiks muutmine kontrollida kaevandamislubadest kinnipidamist. Kuna rakendusest saadud andmed peegeldavad seda, kui palju karjäärist tegelikult materjale välja viiakse, on võimalik riigiametitel vähendada ressursside liigset kasutamist ja keskkonnakulu. Oluline on ka see, et kõike eelnevalt mainitut saab kontrollida läbi e-veoselehtede reaalajas, et probleeme lahendada enneaegselt, mitte tagantjärele.

Tuues e-veoselehed laiemale turule, kandub osa praktilistest kasudest üle järelevalveorganitele. Näiteks on politsei- ja piirivalveametil võimalik kontrollida veokoormaid ilma autosid üldse peatamata. Seda saab teha sidudes juba olemasoleva e-politsei infosüsteemiga, mille tulemusena oleks politsei- ja piirivalveametil ligipääs neile olulistele andmetele (näiteks veokoorma kaal).

Veelgi enam, kasu saab ka maksu- ja tolliamet, sest tulevikus on võimalik läbi e-veoselehtede jälgida tegelikku töötegemist ja võrrelda seda makstavate töötasudega ning selliselt järk-järgult hakata vähendama ümbrikupalkade tasumist. Kõik see on võimalik tänu mitmepoolsele koostööle: nii vedude lähtekohad (karjäärid, kaevandused, laod) kui ka sihtkohad (ehitusobjektid, sadamad) sõltuvad e-veoselehtedes olevast infost ning planeerivad oma tegevusi seda kasutades. Sellisel juhul on palju keerukam korraldada üle lubatud massi vedusid ning töötada lubatud ajast rohkem, sest see nõuab standardiseeritud ja mugavast süsteemist üleastumist, millele terve sektor tugineb. Parema andmete läbipaistvuse (võib öelda, et isegi olemasolu) tõttu on kõrvalekallete märkamine kergem juba süsteemi siseselt.

E-veoselehtede kasud liiguvad üle ka laiemale veoturule. Läbipaistvad veod parandavad nimelt kogu sektori konkurentsitingimusi. Näiteks võib tuua metsandussektori, milles e-veoseleht on juba aastaid standard ning tänu sellele on konkurents märgatavalt paranenud. Läbipaistvaid andmeid on lihtsam kontrollida ja terves sektoris kaob eelis nendel ettevõtetel, kes otsustavad eirata paika seatud reegleid. Tänu sellele on ausatel firmadel suurem lootus saada olulisi sissetulekuid tagavaid riigihankeid.

Metsandussektor on e-veoselehti kasutanud juba aastast 2011. Olulise tõuke e-veoselehtede kasutamisele andis just riik — nimelt otsustas RMK hakata enda hangetel e-veoselehte nõudma ning pärast seda laienes e-veoseleht üsna kiirelt ka kõikidele metsavedudele. Tõenäoliselt hakkab ka maanteeamet nõudma e-veoselehtede kasutamist teedeehituse hangete puhul. Algus on juba tehtud. Mitmed suured ettevõtted nagu Nordecon, Trev-2 ja YIT juba kasutavad e-veoselehti teedeehituses. Samuti kasutatakse e-veoselehti juba viljavedude puhul (põllumeeste ühistu Kevili) ning ei ole kaugel see aeg, kus e-veoselehti kasutatakse kõikide veoliikide puhul.