Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mihkelson: põhja-lõuna kaubatee on Eesti võimalus
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Helsingis toimuva Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverentsi avakõnes, et läinud sajandil pikka aega sundisolatsioonis olnud Eesti tunnetab väikeriigina kui oluline on rajada uusi energia- ja transpordiühendusi ning kasutada digitaalse tehnoloogia võimalusi.
Mihkelson ütles Euroopa Liidu eesistujariigi esindajana, et positiivselt innustunud Euroopa riigina on Eesti huvides võimalikult innovaatiline, aga samas ühenduse eritasandilist potentsiaali kasutav tasakaalustatud areng.
“Eesti on tänaseks poliitiliselt üks enim integreerunud lääneriike. Samas on ilmne, et meie rahvusvahelise konkurentsivõime kasv on võimalik siis, kui meie füüsilised ja digitaalsed ühendused loovad uusi võimalusi rahvusvahelises kaubanduses osalemiseks,” ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul on üheks põnevaks tulevikuvõimaluseks Eestile põhja-lõuna kaubatee. Kliimamuutused on juba praegu loonud võimlause, et Põhja-Jäämeri muutub laevatatavaks, mis omakorda paneb aluse täiesti uuele globaalsele kaubateele Euroopa ja Aasia vahel.
“Seepärast ei kõla üldsegi utoopiliselt, et ühel hetkel võiks Norra Arktilisest sadamalinnast Kirkenesist alguse saada kaubatee lõunasse,” ütles Mihkelson. Ta lisas, et Soome juba hindab raudtee tasuvust Rovaniemi ja Kirkenesi vahel ning samas on ühe enam jutuks idee Helsingi ja Tallinna vahelisest tunnelist. „Kui siia lisada juba ehitusjärku jõudev Rail Baltic, siis on loodud head eeldused täiesti uue ja Eestile võimalusi pakkuva transpordikoridori tekkeks,“ ütles ta.
Euroopa perifeersete ja mereliste regioonide aastakonverents (CPMR General Assembly) toimub tänavu Helsingis 18.- 20. oktoobrini. Konverentsi ettekanded käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, lennunduse järgmisi samme, ühtekuuluvuspoliitikat, integreeritud merenduspoliitika, energiaühendust ja puhta energia paketti, Euroopa tulevikku ja Euroopa Liidu eelarve prioriteete.
Seotud lood
Reedel kohtusid Tallinna abilinnapead Züleyxa Izmailova ja Aivar Riisalu Tallinna-Helsingi tunneliprojekti juhtiva Peter Vesterbacka ning Shanghai inseneribüroode ja teadusasutuste esindajatega, külaliste eesmärgiks oli tutvustada Helsingi-Tallinna vahelist tunneliprojekti.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
6
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Eesti sai ühe muudatuste algatajana maineka raudteeauhinna
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele