14. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võidujooks kohtutesse

Advokaadibüroo Borenius advokaat Erki Parik selgitab Riigikohtu otsuse põhjal, miks kauba omanik ja vedaja hakkavad vaidluse tekkides hagiavaldustega võidu jooksma eririikide kohtutesse.

Oluline kõrvalekalle on CMR artikkel 29 lõige 1, mille kohaselt ei saa vedaja tugineda vastutust piiravatele sätetele, kui kahju tekkis tänu vedaja tahtlikule õigusvastasele tegevusele. Võiks justkui öelda, et seni, kuni vedaja tahtlikult ja õigusvastaselt oma kohustusi ei riku, ei ole tal põhjust karta vastutuse laienemist.

Eestikeelne konventsiooni tekst on paraku üksnes mitteametlik tõlge ning lähtuda tuleb konventsiooni ametlikest keeleversioonidest. Ametlikud versioonid on inglise- ja prantsusekeelsed tekstid. Ingliskeelses versioonis on vastavaks terminiks wilful misconduct. Arvestada tuleb ka artikkel 29 lõike 1 teise poolega, mille järgi vastutuse piirmäärad ei rakendu, kui kahju põhjustati tegevusega, mis asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

Seega viitab konventsioon asja lahendava kohtu riigisisesele õigusele, mille alusel tuleb kindlaks teha, mida mõista termini „wilful misconduct“ all. Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-13 kinnitanud, et Eesti kohtul tuleb sellises küsimuses vaadata võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud veolepingu regulatsiooni. Vastutuse piirangud ei kehti VÕSi järgi juhul, kui vedaja on kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega, kui asi jõuab Eesti kohtusse, tuleb vedajal vastutada kahju tekkimise eest täies ulatuses ka juhul, kui kahju on tekkinud tema raske hooletuse tõttu.

CMR artikkel 29 kohaldumine on vedaja jaoks oluliste tagajärgedega ning vedajal ei ole sellisel juhul võimalik viidata mitmele kahju hüvitamist piiravale sättele. Artikli 29 rakendumise korral tuleb vedajal maksta veose kahjustumise korral hüvitist kogu kauba väärtuses. Lisaks pikeneb ka nõude esitamise tähtaeg: tavapärase ühe aasta asemel võib kahjuhüvitise nõudega kohtu poole pöörduda kolme aasta jooksul.

Euroopas valitsevad artikli 29 rakendamise osas aga erinevad käsitlused ning paljudes riikides langevad vedaja vastutuse piirmäärad ära üksnes tahtliku kahju tekitamise tagajärjel, st raske hooletus tahtliku õigusvastase tegevuse mõõtu välja ei anna. See on põhjustanud olukorra, kus veose kadumise või kahjustumise korral algab võidujooks eri riikide kohtutesse, sõltuvalt sellest, kui kõrgele on asetatud vedaja vastutuse piiride äralangemise lävend. Nii soovib vedaja kohtult paluda, et see tuvastaks kohustuse rikkumise puudumise või vähemalt selle, et tema vastutus kohustuse rikkumise eest on piiratud. Kahjukannataja seevastu soovib nõuda kahju hüvitamist võimalikult suures ulatuses, valides selleks ka tema jaoks soodsaima jurisdiktsiooni. Seda toetab omakorda CMR-i kohtualluvust määrav säte, mis lubab hagi esitamisel valida mitme riigi kohtu vahel.

Eesti kohtusse pöördumine on seega kasulik kahju kannatanul, samas kui vedaja sooviks Eesti kohtualluvust vältida, kuna tema võib vastutada ka raskelt hooletu käitumisega tekitatud kahju eest.

Hiljutises lahendis on Euroopa Liidu Kohus selgitanud, et haginõue, milles soovitakse kahju hüvitamist vedajalt, ning vedaja esitatud tuvastushagi, milles vedaja soovib kindlaks teha, et tema kahju eest ei vastuta, on sisuliselt sama alusega. See  tähendab, et Euroopa Liidus on seda asja pädev lahendama üksnes selle liikmesriigi kohus, kuhu vastav hagi on esimesena esitatud ning kohus, kellele hagi on esitatud hiljem, peatab oma menetluse.

Autor: Erki Parik

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077