Advokaadibüroo Borenius advokaat Erki Parik selgitab Riigikohtu otsuse põhjal, miks kauba omanik ja vedaja hakkavad vaidluse tekkides hagiavaldustega võidu jooksma eririikide kohtutesse.
Oluline kõrvalekalle on CMR artikkel 29 lõige 1, mille kohaselt ei saa vedaja tugineda vastutust piiravatele sätetele, kui kahju tekkis tänu vedaja tahtlikule õigusvastasele tegevusele. Võiks justkui öelda, et seni, kuni vedaja tahtlikult ja õigusvastaselt oma kohustusi ei riku, ei ole tal põhjust karta vastutuse laienemist.
Eestikeelne konventsiooni tekst on paraku üksnes mitteametlik tõlge ning lähtuda tuleb konventsiooni ametlikest keeleversioonidest. Ametlikud versioonid on inglise- ja prantsusekeelsed tekstid. Ingliskeelses versioonis on vastavaks terminiks wilful misconduct. Arvestada tuleb ka artikkel 29 lõike 1 teise poolega, mille järgi vastutuse piirmäärad ei rakendu, kui kahju põhjustati tegevusega, mis asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.
Seega viitab konventsioon asja lahendava kohtu riigisisesele õigusele, mille alusel tuleb kindlaks teha, mida mõista termini „wilful misconduct“ all. Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-13 kinnitanud, et Eesti kohtul tuleb sellises küsimuses vaadata võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud veolepingu regulatsiooni. Vastutuse piirangud ei kehti VÕSi järgi juhul, kui vedaja on kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega, kui asi jõuab Eesti kohtusse, tuleb vedajal vastutada kahju tekkimise eest täies ulatuses ka juhul, kui kahju on tekkinud tema raske hooletuse tõttu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele