Euroopa Investeerimispank annab Eesti Raudteele 45 miljonit eurot laenu

Eesti Raudtee ehitustööd Tartu suunas on jõudnud lõpufaasi, kuid uute liiklusjuhtimissüsteemide sisse lülitamine Tapa jaamas lükkub paraku edasi. Viivituse põhjuseks on töövõtja Siemens Mobility Oy, kes ei suuda süsteemi kasutuselevõtuks vajaliku dokumentatsiooniga õigeks ajaks valmis saada.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium eraldab Elronile 450 000 eurot, et katta vedurijuhtide suurenenud palgakulu.

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.