Autor: Logistikauudised.ee • 15. jaanuar 2021

Nooremteaduri hinnangul tähendab veokite marsruudi ja koormuse parema planeerimise eeskätt seda, et üks veok suudaks ühe reisiga vedada laiali võimalikult palju kaupa. See vähendaks veokite läbisõitu, kütusekulu ja seeläbi ka heitkoguseid, kirjutab yle.fi.

Lähdeaho on uurinud erinevate logistikaettevõtete koormuste ja marsruutide planeerimist, küsitledes umbes 30 Soome ettevõtet. Lisaks on ta saanud oma küsimustele vastuseid umbes 200 logistikaettevõttelt.

„Marsruutide ja koormuste paremal planeerimisel on tohutu potentsiaal. Mõned minu küsitletud ettevõtted tunnistavad, et see on vähendatud nende heitkoguseid isegi kuni 60 protsendi võrra,“ ütles Lähdeaho.

Digitaliseerimine aitab vedusid optimeerida

Traditsiooniliselt planeerivad Soome logistikaettevõtted oma marsruute iseseisvalt, kuid ELi 2030. aasta keskkonnaeesmärgid on pannud viimastel aastatel aina rohkem mõtlema erinevatele koostöövormidele koormate parema täituvuse nimel. Transpordi tõhusam planeerimine vähendab ka ettevõtete kulusid.

Soome transpordiettevõtteid esindava SKALi ekspertteenuste direktor Petri Murto usub, et võtmesõna siin on digitaliseerimine, mis aitab logistikaettevõtete vahelisele koostööle ning marsruutide ja koormuste paremale planeerimisele oluliselt kaasa.

„Vastavalt transpordisektori heitkoguste vähendamise tegevuskavale võib digitaliseerimine lahendada umbes veerandi kaubaveo 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärkidest,“ ütles Murto.

Teine suund pikemad veokid

Teiseks oluliseks logistika efektiivistamise näiteks on pikemate ja veokite teedele lubamine. Nii saab ühe reisiga liigutada oluliselt rohkem kaupu ja vähendada veokite arvu teedel. Soomes on autoringide maksimaalne pikkus juba 34,5 meetrit ja suurim lubatud mass 76 tonni.

SKALi ekspertteenuste juht Petri Murto hinnangul suureneb pikkade veokite arv Soome teedel pidevalt, kuna sellel on vaieldamatud eelised heitkoguste vähendamise ja keskkonnaalaste eesmärkide osas.

Soome transpordi- ja sideagentuuril Traficom pole täpset ülevaadet, kui palju täpselt on täna ülipikki autoronge Soome liikluses, kuid üle 30 meetri pikkuste koosseisude arv võiks olla umbes 400 ringis.

„Pikad veokid on igati mõistlik viis heitkoguste vähendamiseks, kuid selle kaudu paraneb ka tööviljakus. Paljudel juhtudel annavad need suuremat kokkuhoidu autojuhi palgakulude, kui kokku hoitud kütuse arvelt,“ ütles Traficomi juhtivekspert Otto Lahti.

Nooremteadur Lähdeaho usub samas, et Soomes on juba piir ees ning üle 76 tonni kaaluvaid veokeid lähiajal teedele ei tule. „Soome teedevõrk ei pea transpordi kaalu suurendamisel lihtsalt enam vastu,“ ütleb teadur.

Eestis on pikemate autorongide teele lubamist veeretatud peos nagu kuuma kartulit, kuid konkreetsete otsusteni pole siiani jõutud. Samas nii Transpordiamet, Autoettevõtete Liit kui ka ELEA tegelevad teemaga aktiivselt ning autoettevõtete liidu tegevjuhi Villem Tori hinnangul võiks nende teedele lubamine saada teoks juba 2021. aastal.

Tõsi, veel ei räägita meil 34,5 meetri pikkustest autrongidest nagu Soomes, vaid kõigest 25,25 meetristest. Edasiminek aga seegi, sest pragu on lubatud meil vaid 18,7 pikkused autorongid, mis on pea poole lühemad Soomes maksimaalselt lubatutest.

TULEKUL

Pikemate autorongide teele lubamisest räägitakse ka tänavusel Autovedajate Aastakonverentsil, mis toimub 13. aprillil 2021!

Soodushind konverentsile kehtib veel vaid loetud päevad, pane end kirja juba täna!

Programmiga saab tutvuda SIIN ja konverentsile registreerida SIIN!