Autor: Logistikauudised.ee • 10. september 2019

Vaksi sõnul teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettepaneku viia vedelkütuse seadusesse muudatused, et kütusemüüjad saaksid ise otsustada, kas ta täidab taastuvenergia osakaalu nõude biogaasi, rohelise elektrienergia müümise või ostetavate kvootide kaudu. Samuti on riigil plaan rajada Eestisse doseerimistehas, kus me saaksime ise segada just täpselt sellist kütust, mida turg nõuab ja et tagatud oleks kütuste maksimaalne kvaliteet.

"Sõnum, et kõik biolisandid on saatanast, on ilmselgelt üle pingutatud. Tõsi on, et I põlvkonna biolisandiga diislikütus võib pikema seismise järel probleeme tekitada, kuid need valdkonnad, kus nende kasutamine on riskantne, saavad ka edaspidi koostöös oma tarnijaga osta puhast fossiilkütust," ütles Vaks, kelle sõnul käib jutt eranditest mahus 7 miljonist liitrit aastas, mis on kogu kütuseturgu arvestades üsna väikene osa.

Vaks rõhutas, et biolisandi kasutamine eesmärkide täitmiseks on paratamatus, kuid riigi eesmärk on tagada maksimaalne vabadus meie kütusemüüjatele. 2020 aastal arvestatakse 6 kuu kaalutud keskmist statistikat, edasi aga juba 12 kuu kaalutud keskmist, mis annab veelgi rohkem mänguruumi.

"Statistikaga võib kaubelda 100%, lisaks on esimesel võimalusel kavas välja töötada statistikaga kauplemise platvorm, mida mujal Euroopas veel kusagil ei ole," lausus Vaks, kuid toonitas, et rohelise elektri müügi puhul on siiski teatavad reeglid.

Esiteks peab statistikasse minev elekter olema müüdud ainult maanteetranspordile, teiseks ei saa olema nii, et kütusemüüja ostab tuuleenergia tootjalt sertifikaate nii palju kui soovib ja kirjutab kogu müüdud elektri taastuvenergia reale.

"Rohelise elektri osakaal pannakse paika riigi keskmise statistika alusel kahe aastase tagasivaatega. Ehk kui kaks aastat tagasi oli riigis keskmiselt rohelise elektri toodang 10%, siis saavad ka kütusemüüjad 10% müüdud elektrist kanda taastvuvenergia reale," rääkis Vaks.

Riigi selge suund on tema sõnul motiveerida maksimaalselt kasutama kohalikku biogaasi ja tuuleenergiat ja ideaalis võiks aastaks 2030 olla Eestis võimekus täita oma taastuvenergia kohustus juba üsknes kodumaise kütusega.

Biogaasi ja selle statistikaga kauplemisega on eesti suurematest kütusemüüjatest kõige aktiivsemalt tegelema asunud Alexele, milla juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et kui Eesti oleks kehtestanud nn "kohustusliku põranda" biolisanditele, oleks see olnud pretsedent kogu maailmas.

"Mitte kusagil mujal ei ole sellist asja tehtud ja õnneks ei tehtud seda ka meil. Ehk võimalus müüa nii biolisandite vaba diislikütust kui bensiini säilib ka edaspidi, tingimuseks on vaid, et keskmine taastuvast energiast toodetud kütuse osakaalu nõue on täidetud. Selge on see, et päris ilma biolisanditeta ei saa hakkama lähiajal ükski müüja, aga meil on vähemalt võimalus ise otsustada, kellele, millal ja millise biolisandi osakaaluga kütust me müüme," oli Vaht ministeeriumi plaaniga igati rahul. "See on antud olukorras ainuõige lahendus."

Valitsuse otsus annab kütusemüüjatele ka rohkem mänguruumi ka põhjamaadesse sobivate talviste diislikütuste müügis, ehk müüa suvekuudel rohkem sellist kütust, mis talvetingimustesse ei pruugi sobida.

Vedelekütuse seaduse muudatuse eelnõu peaks jõudma valitsusse oktoobris ja see on kavas jõustada 1. jaanuariks.