Video: inimesed riskivad raudteedel pidevalt oma eludega

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta I poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

„Lähtudes raudtee-õnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed,“ tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

„Raudteeohutus on meie kõigi ühine eesmärk ning eeldab kõigilt osapooltelt läbi mõeldud ja koordineeritud tegevust. Selle üheks oluliseks komponendiks on kindlasti ka liikluskultuuri tõstmine läbi ohtude teadvustamise,“ kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee, kes lisas, et ohtusid peavad teadvustama nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes alles liikluses iseseisvalt osalema hakkavad.

Raudtee-ettevõtted kutsuvad kõiki liikluses osalejaid üles tähelepanelikkusele ning ohutusnormide täitmisele, rõhutades, et kuigi raudtee-ettevõtted teevad kõik selleks, et luua turvalist liikluskeskkonda, on ohutuse tagamisel tegelikult põhiroll liikluses osalejal endal, sest raudteeohutust saavad tagada vaid kõik liikluses osalejad üheskoos.

Operaili juhatuse liige Paul Lukka lisas, et sõltumata rongi tüübist peab arvestama, et ükski rong ei suuda kiiresti peatuda ehk raudtee läheduses on ohu vältimine esiti inimeste vastutus. „Täislastis kuni 6500 tonni kaaluva kaubarongi peatumisteekond võib halbade teeolude korral olla kuni 1 km. See on 10 korda pikem kui autol, mistõttu ei ole valikut – rongile peab alati teed andma ning enne raudtee ületamist tuleb veenduda, et seda tehakse õiges kohas ning ohutult,“ rõhutas Lukka.

Raudtee-ettevõtete fikseeritud juhtumite analüüsist on ilmnenud, et põhilised eluohtlikud olukorrad, kus raudteel surmast pääsemine on olnud ülinapp, on seotud sellega, kui raudteed ületatakse kiirustades, veendumata, et see on ohutu, raudteed ületades on tähelepanu nutiseadmel, raudteed ületatakse jalgrattal või vales kohas ning liikleja tähelepanu on hajutatud, sest kasutatakse kõrvaklappe jms.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i juhatuse liige Rain Kaarjas tõi lisaks raudteeohutuse probleemkohana esile ka seda, et kuigi Eestis on järjest turvalisemaks arendatud raudtee infrastruktuuri tervikuna, tõstetud raudteeülesõitude ja -ülekäigukohtade turvalisust ja piiratud isetekkeliste ülekäikude piirkondades ka raudteele pääsemist, siis on jätkuvalt neid liikluses osalejaid, kes tahtlikult turvalist liiklemist eiravad.

„Jätkuvalt on probleemiks raudtee ületamised selleks mitte ettenähtud kohtades. Lisaks on tahtlikult lõhutud piirdeid ja aedu, mis takistavad ohtlikes piirkondades raudteele minekut,“ tõi Kaarjas näitena esile. „Üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel on raudteeülekäikude viimine eri tasanditele.“ Ühtlasi kutsus taristu esindaja kõiki liikluses osalejaid üles pidama kinni nii liikluseeskirjadest kui ka normidest, mis on loodud selleks, et kaitsta kõiki liiklejaid.

Ühispöördumise tegid Elron, Eesti Raudtee, Operail ja Edelaraudtee Infrastruktuur, et pöörata tähelepanu raudtee- ja liiklusohutuse tagamise parandamise vajalikkusele, millele saavad kaasa aidata kõik liikluses osalejad. Raudtee-ettevõtted kinnitasid, et teevad kõik selleks, et luua turvalist liikluskeskkonda, kuid raudteeohutust tagavad kõik liikluses osalejad üheskoos.