Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Cleveroni Akadeemia tudengid hakkavad arendama isejuhtivat robotkullerit
Robootikatarkvara arendust õpetava Cleveroni Akadeemia tudengid hakkavad praktikana arendama maailmas ainulaadset isejuhtivat robotkullerit. Cleveroni Akadeemiaga liitub ka Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma.
Sügisel alustava Cleveroni Akadeemia programmis on akadeemiline kõrgharidus tugevalt läbi põimitud praktilise õppega. „Alustame väiksemast hobielektroonika programmeerimisest, robootikakomplektidest ja lõpetame päris isejuhtiva autoga, mille eesmärk on vedada pakke ning millesse juht ei istu,” täpsustas Cleveroni iseliikuvate robotite tiimi juht Mart Roht. Tudengid saavad praktika läbimiseks eraldi pikaajalise projektiülesande – kolme aastaga tuleb Cleveroni mentorite toel luua meeskonnaga isesõitev robotkuller.
Cleveroni Akadeemiaga ühineb ka Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor ning Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma, kelle rolliks jääb tudengite toetamine ning nõustamine. „Haridus on ühiskonna selgroog ning löön alati hea meelega kaasa sellistes projektides, mis annab võimaluse nutikaid noori arendada ja inspireerida,” kommenteeris Noorma.
Cleveroni ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori koostööna rajatud Cleveroni Akadeemiasse võetakse vastu 20 robootikatarkvara arenduse huvilist ning 3-aastase õppekava lõpetanud saavad nii rakenduskõrghariduse kui ka reaalse töökogemuse. Tudengid saavad stipendiumi, tasuta majutuse ja lõunasöögi. Sisseastumisavaldusi saab esitada kuni 30. juunini aadressil www.cleveron.com/akadeemia
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaata videointervjuud Cleveroni isejuhtivate robotite tiimijuhiga
Pakiautomaatidega tuntust kogunud Cleveron ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor hakkavad koostöös Viljandis pakkuma eraldi rakenduskõrgharidust, mida rahastab Viljandi ettevõte.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”