Autor: Logistikauudised.ee • 25. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See, et meie aktsiisimäär on nagu on, pole ammu enam mingi uudis. Huvitav on hoopis jälgida seda, mis toimub Leedus ja kui tähelepanelikult seal jälgitakse igat sammu, mida teeb Poola. Sest nad teavad väga hästi, mida toob kaasa see, kui naabritel on odavam kütus,“ lausus Moppel, kelle sõnul üritas Leedu 2009. aastal samuti diisliaktsiisi tõsta, kuid juba mõne kuu pärast keerati see tõus tagasi, sest tankimise mahud kahanesid Leedus ca 40%. Enam seal selliseid vigu ei tehta ja väga hoolega Leedus jälgitakse, et diislikütuse hinnad oleksid Leedus kriipsu võrra Poola omadest soodsamad.

Moppel esitles graafikut, kus on ilmekalt näha, kuidas Eestis on kütuseimport vaatamata erakordselt heale majanduskasvule viimastel aastatel pidevalt kahanenud, samal ajal kui Lätis ja Leedus on see jõudsalt kasvanud. „Kui Eesti liikunuks naabritega samas tempos,  oleks võinud meie kütuseimport olla tasemel 876 000 kuupmeetrit aastas, kuid on 761 000. Ehk aastaga on Eestis kadunud 116 miljonit liitrit. Rahandusministeeriumi arvates on see kogus 50 miljonit,“ nentis Moppel.

Kõige enam on kannatanud transiiditrassid

Kui võrrelda erinevaid Olerexi tanklaid, siis kõige enam on tankimiste arv alanenud Via Baltica (Tallinn-Pärnu-Ikla) ja Via Hanseatica (Jõvi-Tartu-Valga) maanteede ääres, kus on kõige suurem transiidi osakaal. Näiteks Pärnu jaam on kaotanud 40% oma käibest, Valga jaamas on kaotus kolme aastaga olnud suisa 60% ning üks jaam tuli Valgas isegi kinni panna.

Piirikaubanduse kasvu näitavad selgelt ka Olerexi kliendikaartidega tankimiste arv Lätis ja Leedus. Alates märtsist 2016 algas hüppeline tõus ning sügisel 2016 kasvas meie kaartide käive lõunanaabrite juures juba Eestis tankimiste oma. Tänaseks on vahe juba mitmekordne lõunanaabrite kasuks.

„Mida kaugemale põhja poole tulla, seda rohkem on aga jaamasid, mis on suutnud oma käivet hoida ja isegi kasvatada. Ehk erasektor on jäänud Eestisse ja seda esskätt tänu erakordselt kõrgele majanduskasvule. Kui seda poleks olnud, oleks ka nende tanklate käive ilmselgelt alanenud.“

Eestist kallim vaid Holland ja Portugal

Ka Moppel tõdes, et kõige suurema surve all on meie autovedajad, kütusemüüjad on peatanud oma investeeringud Eestis ning on suur oht, et kogu sektor stagneerub. Eestis diislikütuse hind on Euroopas viiendal kohal, kuid kuna Prantsusmaalt, Belgiast ja Hispaaniast on võimalik lisaks käibemaksule tagasi taotleda ka aktsiisi, siis jäävad alles vaid Portugal ja Holland, kus kütus meie omast reaalselt veel kõrgem on.

Moppeli sõnul on riik väljaspool Eestit tankimist igati soodustanud, luues süsteemi, kuidas lihtsa vaevaga käibemaksu teistest riikidest tagasi saada ja ilmselgelt ei jäta ükski vedaja seda võimalust ka kasutama. „Nagu Emmanuel Macron ühes ettekandes ütles: „Kes tahavad liikuda kiiremini, ei tohi saada takistatud nende poolt, kes tahavad liikuda aeglasemalt. Meie autovedajad tahavad liikuda kiiresti, riik aga aeglasemalt. Tegutsetakse selle nimel, et ettevõtjatel oleks aina vähem põhjust Eestis tankida,“ lausus Moppel, kelle sõnul tuleks alandada aktsiis Lätiga samale tasemele, tuua tagasi need 50 või enam miljonit eurot ning soetada nende eest vesinikubussid. „Siis oleks täidetud riigi eesmärk säästa nii loodust, kui ka meie ettevõtlust.“