Eesti küsis liikmesriikide seisukohti teekasutuse maksustamise kohta

„Teekasutustasude rakendamine on riikide lõikes lahendatud erinevalt, kuid valdav osa liikmesriike kogub või alustab teekasutustasude kogumist, et tagada teedetaristu rahastus lähtuvalt selle kasutamise intensiivsusest. Samas on paljud riigid väljendanud vajadust seni kehtinud süsteeme kaasajastada, seda nii tehnilisest kui maksustamise põhimõtete aspektist lähtuvalt,“ selgitas minister Simson.

Ministrid toetasid teemaksu kogumise elektrooniliste lahenduste üle-euroopalist ühtset rakendamist, samuti toetasid põhimõtet, et maanteede kasutamise tasu kogutakse taristu kasutamisest ja keskkonna saastamisest lähtuvalt.

Teede kasutamise maksustamist reguleerib nn Eurovinjeti direktiiv, mis tänasel kujul lubab tasu arvestada nii aja- kui distantsipõhiselt ja kogutakse kõigilt üle 3,5 tonnistelt veokitelt. Selline lahendus aga täidab „saastaja maksab“ põhimõtet vaid kaudselt, mitte lähtuvalt reaalsest teekasutusest ja selle käigus keskkonda paisatud heitmete kogusest. Komisjoni ettepaneku kohalt peaks tulevikus toimuma kõikide sõidukite sh busside, väikeveokite ja sõiduautode maksustamine distantsipõhiselt/vastavalt sõidetud kilomeetritele.

Samas märkisid mitmed transpordiministrid, et liikmesriikidele peaks jääma otsustusõigus, kuidas rakendada teekasutustasude kogumist vastavalt liikmesriigi teedevõrgu omapäradele ning mis otstarbel teekasutuse maksustamisest laekuvat raha kasutada. Samuti leiti, et liikmesriikidele peab säilima praegune paindlikkus maksumäärade kehtestamisel ja valikuõigus, millistel teedel teekasutust maksustada.

Lisaks arutasid ministrid veel ka ettepanekuid, kuidas tagada lennundusettevõtete nii EL riikide kui kolmandate riikide lennuettevõtjatele vaheline õiglane konkurents.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson juhatas eile Brüsselis transpordiministrite nõukogu, kus ta andis hommikusel sessioonil ülevaate Eesti eesistumise tulemustest maanteetranspordi ettepanekute paketi kujundamisel.

Ministrid arutasid, kuidas tagada konkurentsivõimeline, kestlik ja õiglane maanteetranspordisektor üha rohkem ühenduvas ja liikuvas Euroopa Liidus. Olulisemad arutelukohad olid juhtidele rakenduvad lähetusnõuded, juhtide töö- ja puhkeajareeglid, maanteeveoturule ligipääs ning sektori konkurentsivõimet õõnestavate variettevõtete tegevuse tõkestamine.„Eesti on eesistujana püüdnud lähendada liikmesriikide väga erinevaid nägemusi, kuidas tagada õiglane konkurents transpordisektoris nii, et kaotajaks ei jääks näiteks Euroopa ääreala väiksemate riikide veoettevõtjad,“ selgitas minister Simson. „Oleme olnud edukad mitmete küsimuste lahendamisel, kuid palju tööd on veel ees lähetatud töötajate ja kabotaažvedude teemadel. Usun, et Eesti senine töö eesistujana koos tänase aruteluga paneb aluse väga hea tulemuse saavutamiseks kogu Euroopale,“ lisas Simson.Liikmesriikide seisukohad eesistuja ettepanekutele oli valdavalt toetavad. Eriti tunnustasid ministrid eesistujat edusammude eest renditud sõidukite kasutamise reguleerimise, väikeveokeid kasutavate ettevõtete Euroopa veoturule ligipääsu, digitaalse sõidumeeriku laialdasema kasutuselevõtu ning varifirmade vastu võitlemise põhimõtete kujundamise osas. Samuti toetas enamus eesistuja ettepanekuid juhtide töö- ja puhkeaja reeglite kohta.Järgmise eesistujana võtab Bulgaaria ette liikmesriikide vahel kokkuleppele jõudmise.Samuti kinnitasid transpordiministrid nõukogu seisukohad Euroopa Ühendamise Rahastu ja digitranspordi tulevikuvisiooni teemal.Ministrid jätkasid poliitilise debatiga teekasutuse maksustamise põhimõtete üle. Arutluse all oli nn Eurovinjeti direktiivi rakendamine tulevikus, mis peaks põhinema lähenemisel, et tasu kogutakse taristu kasutamisest ja keskkonna saastamisest lähtuvalt.Õhtupoolikul arutasid transpordiministrid ka Euroopa lennundussektori konkurentsivõime küsimusi.