Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kirgliku ühiskondliku debati kõrval tähendab Rail Baltica rajamine paljude tehniliste ja korralduslike küsimuste lahendamist ning pika rea hangete korraldamist. Milles on praeguseks kokku lepitud ning millal avanevad projekteerimis- ja ehitushanked?
Kolmes Balti riigis tegutsevat ühisettevõtet RB Rail ASi ning Eestis koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Tallinna Linnatransport ASiga Rail Balticu projekti ellu viiv Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav ütleb,
pane tähele
Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav räägib hiigelprojekti hetkeseisust, tasuvusuuringutest ja arendusplaanidest 24. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil.
Ettekandest saab parima ülevaate hangetest ning nendega seonduvast spetsiifikast, hangete planeerimisloogikast ja nende jaotusest Rail Baltic Estonia ja Baltikumi ühisettevõtteRB Rail vahel.
et käesolevaks ajaks, septembri alguseks on lõpetatud Rail Balticu eelprojekteerimine Pärnu- ja Raplamaal. Harjumaal lõpetavad Hendrikson & Ko ja Reaalprojekt AS töö eelprojektiga tuleva aasta alguseks.
Orava sõnul sai juba planeerimise faasis enam-vähem selgeks, kuhu tulevad trassile sillad, millisele kõrgusele rajatakse muldkeha jne. “Sellest ajast on trassigeomeetria pikiprofiilis üsna täpselt paika pandud,” ütleb ta. Eesti alal ligikaudu 90 viaduktist ja sillast moodustavad suurema osa maanteeviaduktid, mille kohaselt hakkab raudteetrass kulgema üldjuhul maanteede alt.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.