Veondus- ja laondussektori maksuvõlg on kasvanud 65,5 protsenti

Hüppelise 35,6%-lise tõusu tegid maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Silma torkasid enim ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2-kordne maksehäirete summade kasv. Samas mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.

Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5% ning moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus ja laondussektoris (65,5%) ning ehitussektoris (26,5%). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7% ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3%-ni ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta augusti seisuga vaid 11,1%, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12-15% piiridesse.

Negatiivse krediidihinnanguga ettevõtteid on veondus- ja laondussektoris 2017. aasta augustikuu seisuga 14,6 protsenti (689 ettevõtet 4042-st). Käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga oli 4,4 protsenti veondus- ja laondussektori ettevõtetest maksehäiretega, maksuvõlgu esines 8,4 protsendil sektori ettevõtetest.

Veondus- ja laondussektori ettevõtete maksuvõlg 2017. aasta esimese poolaasta seisuga oli 3,126 miljonit eurot.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS krediidihinnangute, Ametliku Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 79618 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Ettevõtete maksekäitumise informatsiooni esitleb Creditinfo juba üheksandat aastat, sagedusega kaks korda aastas. Uuringu eesmärgiks on jälgida ja vajadusel reguleerida ettevõtete krediidihindamise metoodikat, et tagada otsuste tegijatele kvaliteetne krediidialane informatsioon.

Creditinfo raportiga saab põhjalikumalt tutvuda siin.