Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Perspektiivitu teedeprogramm
Praeguse tempoga teede katte alla viimine ei võimalda kuidagi täita eesmärki aastaks 2030 saada kõik Eesti teed tolmuvabaks, kirjutab teedeinsener Jüri Riimaa Äripäevas.
Tolmavad kruusateed on probleem paljudes riikides, kuid näiteks Taanis on riigiteed sajaportsendiliselt katte all. Kruusateede katte alla viimine on Eestimaa teedel olnud aktuaalne aastakümneid, vaatamata sellele on 25 aasta jooksul toimunud väga ebaühtlane kattega teede areng.
50 aastat ootamist
Praegu on 70,7% riigiteedest kattega teed. Valitsus võttis vastu programmi, et saada aastaks 2030 kõik riigiteed katte alla. Kui praeguse tempoga ehitatakse ca 100-150 km aastas, siis läheb selleks 40-50 aastat. See tähendab, et programm on võimalik täita alles ligikaudu aastaks 2050, mis ei ühti kaugeltki valitsuse püstitatud programmiga.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”