Veonduse ja laonduse valdkonnas tõusis brutopalk 8,3%

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatas Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Veonduse ja laonduse valdkonnas oli brutokuupalk 2015. aasta kolmandas kvartalis 1029 eurot, tänavu aga juba 8,3% kõrgem, ulatudes 1114 euroni.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta III kvartalis 6,62 eurot ja see tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 5,4%.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,8%. See on peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 10,8%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) ja II kvartali aastakasvuga (7,3%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses (18,3%) ning kinnisvaraalases tegevuses (15,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes (12,7%), info ja side tegevusalal (10,2%) ning muudes teenindavates tegevustes (9,8%).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,6%). Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes (7,7%), kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes (3,9%).

Maakonniti oli 2016. aasta III kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas (9,6%), samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1% väiksem kui 2015. aasta III kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%), mäetööstuses (11,2%) ning finants- ja kindlustustegevusalal (11,2%). Ainsad valdkonnad, kus aasta jooksul on toimunud töötajate arvu väike kasv, on info- ja side, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

2016. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1508 eurot ja tunnis 10,5 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 7,1%.