Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadam kaotas kaubamahtu
Tallinna Sadama aprillikuu kaubamaht oli 1,83 miljonit tonni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,22 miljonit tonni ehk 11% väiksem tulemus, teatas Tallinna Sadam pressiteates.
Muuga sadamas oli aprillis kaupa jälle vähem kui aasta tagasi.
Foto: Raul Mee
Nelja kuu kokkuvõttes vähenes kaubamaht 15% ehk 7,1 miljoni tonnini. Kuigi aprillikuus kaubamahu langus mõnevõrra pidurdus, vähenes endiselt vedellasti osa, aga ka konteinerites veetud kaubad. Samas puistlasti, veeremi ja segalasti mahud kasvasid võrreldes eelmise aastaga eelkõige sadamaid läbinud killustiku, toiduainete ja transpordivahendite suuremate mahtude arvel.
Aprillis läbis ASi Tallinna Sadam 700 000 reisijat, mis oli eelmise aasta aprillikuuga samal tasemel. Nelja kuu kokkuvõttes on Tallinna Sadama sadamaid läbinud 2,6 miljonit reisijat ehk 6% rohkem kui aasta varem.
Tänavu esimeses kvartalis veeti Eestit läbivas transiidikoridoris märkimisväärselt vähem kaupu kui mullu sama perioodi jooksul, teatas Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon.
Olukord on kriitiline, tunnistas Transiidikeskuse juht Erik Laidvee. "Kui me riiklikul tasemel midagi ette ei võta, siis ähvardab kogu Eesti transiiti mitmekordne kukkumine."
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.