Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus uuring: enamik küsitletuist mõistab Rail Balticu kasulikkust
Raudteeühenduse Rail Baltic kavandamisest on teadlikud 68% eestimaalastest ning nendest samapalju toetab projekti elluviimist.
Küsitlusele vastas 1033 inimest, teatas ministeerium. Inimesed teadvustavad Rail Balticut üha enam kui ühendust teiste Balti riikide ja Euroopaga, selgus Faktum & Ariko värskest uuringust.
Uuringu teostaja Faktum & Ariko projektijuht Liina Märtini sõnul teavad inimesed üldjuhul väga hästi, mis projekt on Rail Baltic. “Suur enamus vastajatest teab, et tegemist on raudteeprojektiga ning see ühendab Eesti Balti riikide ja Euroopaga.
Vastajad oskavad sageli nimetada ka konkreetseid trassi asukoha plaane ning sellega seotud arutelusid,” lisas Märtin. Kokku 57% Rail Balticust teadlikest vastajatest oskab trassina nimetada Tallinn-Pärnu suunda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Kuigi üldine teadlikkus projekti kohta on hea, siis informatsiooni erinevate Rail Balticu teemavaldkondade kohta hinnatakse sageli ebapiisavaks,” tõdes Märtin. „Sellist tulemust võib aga vaadata kaheti – info võib tunduda ebapiisav, kui see ei ole kättesaadav, aga teisalt suurendab vajadust lisainfo järele ka teadlikkuse ja huvi kasv,“ selgitas Märtin.
Uuringu kohaselt peab 74% Rail Balticust teadlikest elanikest projekti mõju Eestile positiivseks ning 68% toetab selle elluviimist. "Kui eelmise aasta küsitluselained näitasid kerget toetuse langust, siis nüüdseks on see peatunud ning toetus projektile on püsinud poole aasta tagusel tasemel,” lausus uuringu läbiviija.
Projekti positiivsete mõjudena näevad uuringus osalejad eelkõige kaubavedude ja transiidi hoogustumist, reisimisvõimaluste paranemist ning kiiremaid ühendusi Euroopaga. Negatiivsena tuuakse välja mõjud trassiäärsetele maa- ja majaomanikele, kahju loodusele ning projekti suurt maksumus.
Uuringutulemused koguti juuni- ja juulikuu jooksul üle Eesti telefoniküsitluse käigus ja kokku vastas 1033 Eesti elanikku. Valimi koostamisel lähtuti põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast.
Juulis valis Rail Balticu juhtkomitee välja parima võimaliku trassilahenduse, mida hakatakse eelseisva sügise ja talve jooksul avalikul aruteludel tutvustama. Rail Balticu planeeringute peaspetsialist Andres Lindemann ütles ERRile, et et kõigile sobiva lahenduse väljatöötamine on pea võimatu.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.