Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti insenerid-juhid ostsid taanlasteslt firma välja
Üle 40 töötajaga Ramboll Eesti AS jätkab tegevust Skepast&Puhkim ASi nime all. Seni juhtkonna rollis olnud, nüüd värsked omanikud Škepast ja Puhkim, ei nõustunud veel ostu kommenteerima.
Konkureeriva firma K-Projekt juht Merike Rannu rääkis, et oma väiksuse tõttu on Eesti ehituskonsultatsiooniturg üsna heitlik, sõltudes enamjaolt eurorahast ja selle kasutamise perioodidest, kulgedes seega üles-alla nagu Ameerika raudtee. Praegu ollakse Rannu hinnangul hetkes, kus käivad mitmed huvitavad infrastruktuurihanked, ka ei kummita tööpuudus.
“See, et rahvusvaheline kontsern Ramboll ei näe Eestis perspektiivi ja on otsustanud turult lahkuda, on kõigile turuosalistele kahtlemata murettekitav,” kommenteeris Rannu taanlaste müügikäiku ja lisas, et Ramboll Eesti omanikevahetus tõenäoliselt turul suuri muudatusi kaasa ei too, sest projekteerimisäri sõltub eelkõige ettevõttes reaalselt panustavatest inimestest.
Murettekitav otsus
Reaalprojekt tegevjuht Mikk Reier nimetas Škepasti ja Puhkimi ostuotsust julgeks sammuks. “Neil on julgust tegeleda eraettevõtlusega, minu teada ei ole nad kumbki sellega tegelenud. Kuna nad on firmat juhtinud, siis teavad, millised ettevõtte tugevused ja nõrkused on. Eks nad üritavad samamoodi jätkata või midagi muuta.”
Pigem tekib Reieri sõnul küsimus, miks Ramboll Group Eesti tütarfirma müüs. Reier oletab, et taanlastele sobis müük Eesti keerulise turuolukorra tõttu. Turul valitseb praegu väga tugev konkurents, nentis Reier. “Riigihangete hinnad on väga all. Kuna riik on infrastruktuuri poolel suurim tööpakkuja, siis saab suuri töid vaid nende hangete võitmisega.”
Üheksandat aastat siinsel turul tegutsenud Ramboll Group teatas oma kodulehel, et Eesti turuseis on viimastel aastatel “väljakutset pakkunud”. Samas tõdeti, et äri Eestis ei ole kasumlik olnud.
Majandusaruannetest selgub, et kui 2013. aastal oli Ramboll Eesti kasum üle 72 000 euro, siis läinud aastal vaid 7000 eurot. Firma käive oli mullu 1,5 miljonit eurot, 2013. aastal 1,8 miljonit eurot.
Suurimate lepingute seas, mille Ramboll Eesti läinud aastal sõlmis, olid näiteks Tallinna lennuliiklusala arendamine ja Balticconnectori gaasitrassi keskkonnauuringute tegemine. Samuti on Taani firma Ramboll teinud Saaremaa silla ehitamise uuringuid.
Viimases Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate edetabelis oli firma 439. kohal, keskmine palgakulu on ettevõttes töötaja kohta keskmiselt 1604 eurot kuus.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele