Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
airBalticu juhi mullune töötasu 800 000 eurot
Lätis rahvusliku lennufirma airBaltic juhi Martin Gaussi sissetulek koos boonustega ulatus mullu 800 000 euroni. Seda on vaid veidi vähem, kui lennufirma aastakasum 961 000 eurot.
Kuigi Gaussi tööleping on konfidentsiaalne, on Läti ajakirjandusse tilkunud info, et juhile oleks makstud kasumiga lõppenud aasta eest pea miljon eurot, kuid nõukogu otsustas siiski, et "mõned kriteeriumid" pole täidetud ja vähendas tasu ligi 200 000 euro võrra, vahendab reisiportaal trip.ee.
Martin Gaussi maksudeklaratsiooni järgi on ta investeerinud kinnisvarasse. Lisaks juba olemasolevatele majadele Austrias ja Saksamaal ostis Gauss mullu maja Itaalias.
Võrdluseks võib tuua Estonian Airi juhtimisega seotud tasud. Eesti lennufirma juhi Jan Palmeri eelmise aasta tasuks oli 237 313 eurot, teisele juhatuse liikmele Wade Stokesile maksti mullu 128 358 eurot. Erinevalt airBalticust oli Estonian Air mullu kahjumis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läti uuriv ajakirjandus kahtlustab, et kuigi airBaltic kirjeldab ametlikes pressiteadetes eelmist aastat kui äärmiselt edukat, jõudis lennufirma kasumisse peamiselt raamatupidamislike trikkidega. Kaudselt võiks seda kinnitada asjaolu, et mullu langes airBalticuga lendajate arv 5%.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.