Autor: Ave Lepik • 10. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Samas on nii mehaaniliste seadmete kui mineraalse kütuse näol tegemist peamiselt re-ekspordiga, mis Eesti tööstuses olulist lisandväärtust ei loo. Küll aga mõjutab nende kaubagruppide väliskaubanduse vähenemine negatiivselt Eesti transpordisektorit ning läbi transporditeenuste vähenemise (peamiselt sadamates) ka teenuste eksporti," ütles Mertsina. Maksebilansi järgi oli tema sõnul teises kvartalis teenuste eksport languses, SKP arvestustes vähenes teenuste eksport püsivhindades isegi neljandat kvartalit järjest.

Metallide ja metallitoodete väljavedu on jooksevhindades vähenenud juba aasta aega järjest, märkis Mertsina. "Olulisem on aga pigem see, et alates maikuust on aeglustunud tavapäraselt kõige enam nii eksporti kui majanduskasvu mõjutava elektriseadmete ja masinate väljavedu. Juulis suurenes selle kaubagrupi eksport aastases võrdluses 4%," selgitas ta.

Kaupade sissevedu vähenes juulis 1% võrra. "Nagu ekspordi puhul, mõjutas kaupade impordi vähenemist enim mineraalsete kütuste sisseveo vähenemine. Samuti vähenes juulis ka mehaaniliste seadmete sissevedu," rääkis Mertsina. Tema sõnul on elektroonikatööstustoodete sisseveo kasv alates aprillist aeglustunud ning juulis pidurdus see täielikult. "Kuna eksport vähenes oluliselt rohkem kui import, halvenes kaubabilanss ehk kaubanduspuudujääk suurenes," lisas ta.