Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts püsiühendusest: kõige jaoks korraga raha ei jätku
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõdeb, et Väinamere parvlaevaliikluse kvaliteet on aina paremaks muutunud, kuid riigil tuleb aga mõelda sellele, mis saab pärast seda, kui liinileping 2016. aastal lõpeb.
Saaremaa püsiühenduse loomiseks silla ehituse osas on Partsi sõnul suudetud asja nii palju edasi arendada, et jõutud on rahastuse teemani ning selles osas ootab ta Reformierakonna ettepanekut, vahendas Saarte Hääl.
“Kui saarlased tahavad ja kui Eesti rahvas ütleb, et saarlaste soov on meile tähtis, siis see sild tuleb,” kinnitas ta, aga möönis ka, et rahva arvamus silla osas on kõikuv. Kümne aasta perspektiivis on Eestil palju suuri projekte ja need tuleb reastada vajaduse järgi, kuid kõigi jaoks korraga raha ei jätku, samas kui küsida sillaületuse eest tasu, siis kataks see Partsi sõnul parimal juhul kuni 10 protsenti silla maksumusest.
Partsi arvates on aga pikemas perspektiivis Tallinna–Tartu maantee ehitamine palju suurema positiivse mõjuga projekt kui Saaremaa sild.
Saaremaa silda tuleks rahastada ELi rahaga, Tallinna Sadama tellitud praamide mahamüümise ja riigilaenuga, kirjutab ettevõtja ja majandusteaduste dotsent Endel Oja.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.