Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kallas: Leedu toetab Rail Baltical Euroopa rööpmelaiust
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas teatas täna Twitteris pärast Leedu presidendiga kohtumist, et Leedu toetab Euroopa rööpmelaiusega Rail Baltica rajamist.
President Dalia Grybauskaite rõhutas pärast kohtumist, et Baltikumi ja Euroopa transpordi seotus on üks Leedu peamisi eesmärke ning Rail Baltica ja Via Baltica on lisatud prioriteetsete projektide nimekirja.
"Omavaheline ühenduvus Euroopa Liidu transpordisüsteemiga on Leedu jaoks prioriteet. Transpordisektoris, nagu ka energiasektoris, ei saa Leedu ja teised Balti riigid seista isoleeritult. Meil on seetõttu tugevad ootused, et strateegiliselt olulistele projektidele on tagatud Euroopa toetus," kommenteeris president.
Lisaks arutati kohtumisel Euroopa Komisjoni loodavat ühtset Euroopa transpordiruumi direktiivi, ELi transpordipoliitika valget paberit ning uue ELi finantsperspektiivi läbirääkimiste ettevalmistusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa laiusega raudtee Poola piirist kuni Kaunaseni maksab Leedu majandusministeeriumi tetael 850 miljonit litti. Osa sellest kulust kaetakse Euroopa Liidu abiga. Leedu otsib ELilt abi aastateks 2014-2020 Euroopa laiusega raudtee Kaunasest Läti piirini ehitamiseks.
Euroopa ehk nn standardne rööpmelaius (1425 mm) on maailmas kõige enam levinud, moodustades kuni 60% rööpmetaristust. Leedus, ja ka Eestis, kasutatakse Vene standardit ehk 1520 mm.
Euroopa Komisjon (EK) kaalub Leedu ja teiste Ida-Euroopa riikide toetamist, et rajataks kiirrongiliin regioonist Põhja-Itaaliasse aastaks 2024 või 2030.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.