Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välismaine liiklustrahv leiab põgenenud patustaja Eestist üles
Ettevalmistamisel on seaduseelnõu, mille alusel saab edaspidi sisse nõuda Euroopa Liidu teistes liikmesriikides Eesti kodanikele tagaselja määratud liiklustrahvid.
"Soomes on ootel sadu liiklustrahve, mis on tehtud tagaselja ja mis ootavad seda seadusemuudatust, et Eestis oleks võimalik hakata neid tunnustama," ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juht Astrid Laurendt-Hanioja ETV saates "Terevisioon". Sel aastal on Eestile tulnud Euroopa Liidu riikidest 31 taotlusi tunnustada seal määratud rahalist karistust.
Ametnik selgitas, et kui keegi talle määratud trahvi kohapeal ära ei maksa, saadetakse aasta-pooleteise jooksul taotlus nõuda trahv sisse Eestis. See edastatakse riigiprokuratuuri ja kohtusse ning kohus nõuab trahvi välja.
Eesti ei tunnusta praegu tagaselja tehtud otsuseid trahvi määramise kohta, kuigi ELi liikmesriigid neid siia saadavad.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.