Autor: Rivo Sarapik • 14. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebruaris on ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Merike Riipineni sõnul oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist, samas ekspordi ja impordi aastane kasvutempo võib mõnevõrra aeglustuda, sest 2010. aasta veebruaris oli võrdlusbaas juba kõrgem.

"Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt veebruaris küsitletud tööstusettevõtetest 17% teatas tavapärasest suurematest eksporttellimustest, mis oli nelja protsendipunkti võrra rohkem kui jaanuaris," kommenteeris Riipinen. Kasv tuli rohkem nende ettevõtete arvel, kes eelneval kuul ootasid eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele. 22% küsitletud ettevõtjatest arvasid, et nende tellimused jäävad tavapärasest madalamaks. Majandususaldusindeks euroalal ja Euroopa Liidus tervikuna veebruaris tõusis. Endiselt on kõrgem majandususaldus Rootsis ja Saksamaal.

Kui mullu taastus kaubavahetus Riipineni sõnul eelkõige välisnõudluse kiire arengu tulemusena, siis tänavu jaanuaris ületas üle pika aja impordi aastane kasvutempo ekspordi kasvutempot. "Ka sisenõudlus on hakanud vähehaaval kosuma, mida kinnitas jaanuaris jõudsalt suurenenud uute autode müük. Transpordivahendite impordi kiire kasvu taga oli samuti kahe uue lennuki sisseost," lisas ta.

Samas oli jaanuaris veel ekspordi ja impordi kõrgete kasvude taga ka aastatagune ülimadal võrdlusbaas. 2010. aasta detsembriga võrreldes kahanes eksport 12% ja import 3%. Ekspordi suurema languse taga oli osaliselt ka 2010. aasta detsembrikuus toimunud ühekordne suuremahuline tsisternvagunite müügitehing.

Impordi kiirem kasv tõstis kaubavahetuse bilansi puudujäägi jaanuaris 85 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta sama kuu näitajast 3,5 korda suurem.

Jaanuaris jätkus aastases võrdluses masinate ja seadmete ekspordi kiire kasv (2,5 korda), samas oli eelmise aasta jaanuaris nende väljavedu veel viiendiku suuruses languses, mistõttu võrdlusbaas oli ka madalal tasemel. Masinate ja seadmete eksport pöördus uuesti kasvujoonele 2010. aasta märtsis. Aastaga suurenes jõudsalt enamiku kaubagruppide väljavedu, vaid mineraalsete kütuste müük välisturgudele kasvas kümnendiku võrra. Samas elektrit eksporditi veerandi ulatuses rohkem kui aasta varem. Suurima osatähtsusega naftasaaduste eksport kasvas vaid nafta maailmaturuhinna tõusu arvel, koguseliselt jäi müük eelmise aasta jaanuarist väiksemaks.

Kiireim aastakasv oli jaanuaris transpordivahendite sisseveol (neli korda). Kasvu toetas nii autode sisseveo hüppeline suurenemine kui ka lennukite sisseost. Samas jätkus ka masinate ja seadmete impordi hüppeline kasv (kaks korda), mis tulenes eelkõige tugevast ekspordinõudlusest. Välisnõudluse jätkuv tõus on hakanud samuti kasvatama ettevõtete investeeringuid.

Statistikaameti andmetel kasvas eksport 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama kuuga 57% ja import 66%, mahud olid vastavalt 816 ja 901 miljonit eurot.