Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vitsut selgitas "mereröövliloo" tagamaid
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut selgitas veebipäevikus enda osalemist rahvusvahelises laevandusäris, mis tegeles muu hulgas lõhkeaine veoga diktaatorlikku Liibüasse.
Et valimised on läbi, avaldas Toomas Vitsut ka oma versiooni laevandusärist, millega ta oli seotud. "Lubasin avalikult selgitada enda osalemist laevandusäris ning kommenteerida meedias ilmunut. Meie ajakirjanikel on kombeks nõuda vastuseid n-ö tunni aja pärast, kuid viie-kuue aasta tagustest asjadest rääkimisega nii kiire küll ei ole. Meenutan, et ka president võttis endale vastamiseks aega, kui Postimees avaldas Wiki-materjalid tema kõnelustest USA diplomaatidega," alustab Vitsut oma sissekannet ja selgitusi.
Järgneb väljavõte Toomas Vitsuti veebipäevikust:Eestis on mitmed ettevõtjad investeerinud merendusse ning reeglina (minu teada eranditult) palganud spetsialistid, kes igapäevaselt asjaga tegelevad. Usun, et investori enda ettekujutus valdkonnast on suhteliselt üldine – täpsem arusaamine vajab põhjalikku süvenemist. Kuna minul oli 2005. aastal piisavalt vaba raha ja laevandusega seotud äriplaan tundus huvipakkuv, otsustasingi sellesse sektorisse investeerida. Pakkusin sama võimalust ka oma kolleeg Toomas Õispuule, kes nägi selles samuti perspektiivi. Tema oli ka ainukene inimene, kellele mina selles ettevõtmises osalemiseks võimalust pakkusin. Nagu valdkonnas tavaks, sai kaasatud management’i tundvad spetsialistid, kes juhtisid kogu projekti.
Tegemist oli samasuguse investeeringuga laevandusse, samal viisil, nagu tegid ka teised projektis osalejad. Muide, laeva soetajatel polnud see ainuke laevandusega seotud projekt. Vahe oli selles, et meie investeering puudutas management’i, nende investeering laeva prahtimist. Ei ole midagi erilist ei selles, kuidas investeering tehti, ega ka osalejates.
Põnevamaks teeb selle ettevõtmise võib-olla asjaolu, et tegevus toimus kaugetel meredel, puudutas nii kõlava nimega riiki nagu Liibüa ja muuhulgas veeti laevaga ka militaarkaupa. Erilist pole selles aga midagi, pigem oleks eriline olnud see, kui laevatamisega oleks tegeldud Harku järvel. Sisu poolest ongi tegu ju rahvusvahelise äriga. Olen oma ettevõtmiste juures alati tähtsustanud, et kõik oleks legaalne ja vastaks seadustele.
Äripäevas avaldatud spekulatsioonid tõid mulle meelde ühe nõukaaegse anekdoodi Brežneviga magamisest. Loo puänt seisnes selles, et üks magas presiidiumis ja teine kongressisaalis. Sama lugu on standard-spekulatsiooniga minu ja Arco Vara asutajate äriliste suhete kohta. Me mõlemalt poolt investeerisime sellesse äriprojekti, kuid me polnud mitte projekti kokkupanijad ega kokkuleppijad, vaid olime investorid. Äriprojekti kokkupanek on ikka seda valdkonda tundvate spetsialistide töö.
Selles äris oli küll mõningaid momente, mis annaksid kokku korraliku mereröövliloo. Balkan Star sõitis aastatel 2006-2007 ning töö katkes pärast seda, kui 2007 viis torm laeva põhja (meeskond toodi kopteriga ära). Pärast seda pole ettevõttel majandustegevust toimunud ega ole ka mõtet spekulatsioonidel laeva müümisest ühe krooniga. Force majeure kompenseeritakse omanikule vastavalt laevanduses väljakujunenud reeglitele.
Ettevõtlusega kavatsen ma tegelda ka edaspidigi, sh laevandusega. Arengud Egiptuses, Liibüas, Jordaanias jpt selle piirkonna riikides loovad uusi olukordi, millel tasub silm peal hoida. Üks valitseja vahetub teisega, Euroopa riigid seavad sisse konstruktiivsed suhted uue diktaatoriga ning tekivad ka uued huvitavad võimalused laevanduses.
Seotud lood
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut jätkab sissekannet laevandusäri tagamaadest rääkides, et Balkan Stariga Liibüasse jõudnud militaarkaubad moodustasid lastist vaid ühe, mitte kuigi suure osa. Vitsut märgib oma veebilehel, et palju emotsioone tekitanud Liibüa on Euroopa Liidu (EL) jaoks olnud aastaid strateegilise tähtsusega nii lähiregiooni kui kaubanduspartnerina.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
3
Viimased uudised
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele