07.03.11, 13:58

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valga vabatsooni tulevik lahtine

Ehkki valitsus otsustas pikendada Valga vabatsooni kehtivust 2013. aasta 24. juunini, on lahtine, mis sellest edasi saab.

Jaana Pikalevajakirjanik

Valitsus otsustas pikendada Valga vabatsooni kehtivust 24. juunini 2013. Majandusminister Juhan Partsi sõnul seisab Valga vabatsooni ees küsimus, mis neist edasi saab. "Täna nad on tegemist teist kontrollitüüpi vabatsooniga. Euroopa Liidu tollieeskirjade kohaselt sellised vabatsoonid lõpetavad oma tegevuse 2013. aasta keskel ja siis on vaja otsustada, kas Valga vabatsoon muutub sama staatusega vabatsooniks, nagu on meie senised n-ö vabatsoonid Sillamäel, Muugal ja Paldiskis, või siis lõpetab oma tegevuse," selgitas Parts ja lisas, et selle selle küsimuse pärandavad nad järgmisele valitsusele.

Eelnõu kirjelduse kohaselt viitab senine praktika sellele, et kaupu ei tooda Valga vabatsooni ladustamiseks, vaid ainult dokumentide ümbervormistamiseks. Kuna dokumentide vormistamine ei eelda vabatsooni olemasolu, võib kõiki praegu vabatsoonis läbiviidavaid tegevusi teostada lisandväärtust kaotamata ka ilma vabatsoonita. Valga vabatsooniga seotud tolliformaalsuste läbiviimiseks on maksu- ja tolliameti Valga teeninduskohas kaks ametnikku

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jaana Pikalev

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Logistika

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.25, 15:43

Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.