Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaomanikud: me ei pea kinni maksma maanteeameti tegemata tööd
Erametsaliit on nördinud, kuidas riigiasutus reageeris nende rahulikumeelse meeleavalduse peale ning ütlevad, et ei taha kinni maksta maanteeameti tegemata tööd.
Eesti Erametsaliit on koos Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Autoettevõtete Liiduga aastaid tegelenud autode täismassi piiranguga seotud küsimustega. Kahetsusega peame nentima, et riigiasutus reageeris rahulikule meeleavaldusele politseile toetuva autode tehnilise seisundi kontrollimisega kuskil mujal, et püstitatud probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Selliste avalikkuse mõjutamise meetodite kasutamine ei soodusta huvipoolte dialoogi ja demokraatia arengut. Tunnustades politsei tööd liiklusohutuse vallas ei saa metsaomanikud kuidagi leppida ülemääraste kulude kandmisega , mis tulenevad teede ja sildade halvast seisundist ning veoautode täismassi põhjendamatust piiramisest. Ilma erilisi kulutusi tegemata on transpordiga seotud kulusid võimalik vähendada korrasoleval teedevõrgustikul ja lisaks ka talvel külmunud teedel lubatud piirkoormuse operatiivse suurendamisega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kiiresti saab üle vaadata riigi omandis oleva raudtee tariifid, mis täna ei soodusta puidu transporti raudteel . Pikemas perspektiivis vajame selliseid riigiteid, mis võimaldaksid meie peamise taastuva loodusvara veelgi efektiivset kasutamist
Homme blokeerivad keskpäeval kaheks tunniks neljas maakonnas liikluse metsaveokid. Protestiga nõuavad metsavedajad veokeile seatud massipiirangute leevendamist.
Täna keskpäeval kogunesid kümned metsaveokid Tallinna-Tartu maanteelt Imaveresse viiva tee ääre, et tõmmata tähelepanu Eesti Autoettevõtete Liidu soovile lubada teele senisest raskemad veomasinaid.
Eesti Raudtee on seisukohal, et puidu vedamisel on pikemate vahemaade katmisel raudtee tõsiseks alternatiiviks maanteevedudele. Üks rong veab ära sama palju puitu, kui mahub 80 veoautole.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.