Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ER: raudteel on uppuja pääsemine 100% uppuja enese asi
Taivo Vahemetsa kommentaarid Terevisioonis raudteel juhtunud õnnetuste kohta.
- 2010. aasta teises pooles hakkas raudteel juhtunud õnnetuste arv tõusma ja kasv on sel aastal jätkunud. Eesti erineb muust maailmast selle poolest, et auto sõidab rongile ette - auto nn üritab rongi maha lükata.
- ohtlikumad alad on Eestis jaamasisesed teed ja pöörangud, sest inimene ei tea, mis teda ees ootab. Aia või tõkkepuu olemasolul või puudumisel pole õnnetustega seost, samuti ei ole vahet valgel või pimedal ajal.
- miks ei märgata rongi? Umbes pooled õnnetustest juhtuvad tõkkepuuga ülesõitudel ja autojuhid lihtsalt eiravad tõkkepuud. Vaatasime hiljuti ühe ülesõidu turvakaamera salvestust, kus autot lihtsalt sõitis tõkkepuu maha. Eestis sõidetakse aastas maha üle 100 tõkkepuu.
- autojuhid ei arvesta tihti rongi kui suurema ohu allikaga. Kui liikluses ristmikul ikka pidurdatakse, ka siis kui peateel liigutakse, siis raudteel seda ei tehta.
- ükski autojuht ei ole võimeline hindama rongi kiirust - kui rong tuleb 120 km/h, siis sellele otsa vaadates seda ei taju. Kiirust saab hinnata siis, kui rong mööda sõidab.
- õnnetusi soosib ka talv - autod märkavad rongi, aga pidurdavad liiga hilja. Vahel on teehooldus ülesõidu ka suurema tähelepanuta jätnud.
- raudtee on maismaal üks suuremaid ohuallikaid. Samas on rong kõige turvalisem - selles istudes võib end tangis tunda. Väljas olles aga on jõudude vahekord kindlasti rongi kasuks. Rongiga pole mõtet rinda pista. Seal, kus on rööpad, on alati ohupiirkond.
- rongi pidurdusteekond on kuni kaks kilomeetrit ja rongijuht ei näe sõidu ajal kahe kilomeetri taha, et mis seal toimub. Nii et raudteel on uppuja päästmine 100% uppuja enda asi.
Seotud lood
Eelmisel aastal kasvas õnnetuste arv raudteel. Tehnilise Järelvalve Ameti (TJA) andmetel põhjustas kasvu eeskirjade eiramine ning lumine ja libe talv.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.
Enimloetud
1
3
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Viimased uudised
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Konverentsid
Hetkel kuum
Mis firmal tegid tööjõumaksud suurima kasvu?
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu ja Rimi Eesti logistikakeskuse operatsioonide juht Heigo Paglant jagavad kahe ettevõtte liitumise kogemusi põhjalikumalt 7. aprillil toimuval konverentsil Laoseis 2026.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele