ER: raudteel on uppuja pääsemine 100% uppuja enese asi

- miks ei märgata rongi? Umbes pooled õnnetustest juhtuvad tõkkepuuga ülesõitudel ja autojuhid lihtsalt eiravad tõkkepuud. Vaatasime hiljuti ühe ülesõidu turvakaamera salvestust, kus autot lihtsalt sõitis tõkkepuu maha. Eestis sõidetakse aastas maha üle 100 tõkkepuu.

- autojuhid ei arvesta tihti rongi kui suurema ohu allikaga. Kui liikluses ristmikul ikka pidurdatakse, ka siis kui peateel liigutakse, siis raudteel seda ei tehta.

- ükski autojuht ei ole võimeline hindama rongi kiirust - kui rong tuleb 120 km/h, siis sellele otsa vaadates seda ei taju. Kiirust saab hinnata siis, kui rong mööda sõidab.

- õnnetusi soosib ka talv - autod märkavad rongi, aga pidurdavad liiga hilja. Vahel on teehooldus ülesõidu ka suurema tähelepanuta jätnud.

- raudtee on maismaal üks suuremaid ohuallikaid. Samas on rong kõige turvalisem - selles istudes võib end tangis tunda. Väljas olles aga on jõudude vahekord kindlasti rongi kasuks. Rongiga pole mõtet rinda pista. Seal, kus on rööpad, on alati ohupiirkond.

- rongi pidurdusteekond on kuni kaks kilomeetrit ja rongijuht ei näe sõidu ajal kahe kilomeetri taha, et mis seal toimub. Nii et raudteel on uppuja päästmine 100% uppuja enda asi.