15.02.11, 11:33

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ER: raudteel on uppuja pääsemine 100% uppuja enese asi

Eesti Raudtee turvajuhi Taivo Vahemetsa sõnul toimub raudteel üha enam õnnetusi, kuna autojuhid eiravad ülesõite. Raudtee ohtlikkuse ja näiteks rongi pika pidurdustee tõttu saab enda õnnetusest päästmiseks kõige rohkem liikleja ise ära teha.

Rivo Sarapik

Taivo Vahemetsa kommentaarid Terevisioonis raudteel juhtunud õnnetuste kohta.

- 2010. aasta teises pooles hakkas raudteel juhtunud õnnetuste arv tõusma ja kasv on sel aastal jätkunud. Eesti erineb muust maailmast selle poolest, et auto sõidab rongile ette - auto nn üritab rongi maha lükata.

- ohtlikumad alad on Eestis jaamasisesed teed ja pöörangud, sest inimene ei tea, mis teda ees ootab. Aia või tõkkepuu olemasolul või puudumisel pole õnnetustega seost, samuti ei ole vahet valgel või pimedal ajal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- miks ei märgata rongi? Umbes pooled õnnetustest juhtuvad tõkkepuuga ülesõitudel ja autojuhid lihtsalt eiravad tõkkepuud. Vaatasime hiljuti ühe ülesõidu turvakaamera salvestust, kus autot lihtsalt sõitis tõkkepuu maha. Eestis sõidetakse aastas maha üle 100 tõkkepuu.

- autojuhid ei arvesta tihti rongi kui suurema ohu allikaga. Kui liikluses ristmikul ikka pidurdatakse, ka siis kui peateel liigutakse, siis raudteel seda ei tehta.

- ükski autojuht ei ole võimeline hindama rongi kiirust - kui rong tuleb 120 km/h, siis sellele otsa vaadates seda ei taju. Kiirust saab hinnata siis, kui rong mööda sõidab.

- õnnetusi soosib ka talv - autod märkavad rongi, aga pidurdavad liiga hilja. Vahel on teehooldus ülesõidu ka suurema tähelepanuta jätnud.

- raudtee on maismaal üks suuremaid ohuallikaid. Samas on rong kõige turvalisem - selles istudes võib end tangis tunda. Väljas olles aga on jõudude vahekord kindlasti rongi kasuks. Rongiga pole mõtet rinda pista. Seal, kus on rööpad, on alati ohupiirkond.

- rongi pidurdusteekond on kuni kaks kilomeetrit ja rongijuht ei näe sõidu ajal kahe kilomeetri taha, et mis seal toimub. Nii et raudteel on uppuja päästmine 100% uppuja enda asi.

Rivo Sarapik

Seotud lood

Uudised

28.02.11, 17:28

Amet: juhid sõidavad raudteel reegleid eirates avariidesse

Eelmisel aastal kasvas õnnetuste arv raudteel. Tehnilise Järelvalve Ameti (TJA) andmetel põhjustas kasvu eeskirjade eiramine ning lumine ja libe talv.

Sisuturundus

22.01.26, 15:55

Vito Tourer proovisõidul: mitmeotstarbeline sõiduk tööks ja pikemateks sõitudeks

Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.