Autor: Rivo Sarapik • 14. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Elaks selle talve lõpuni, siis võiks seda arutada, on mu nägemus. Me ei tea praegu, kuidas siin jaanuar, veebruar, märts on ja siis tuleb arutada ja ma arvan, et veel kord, ei saa välistada mingisuguseid otsuseid,“ lisas Parts.

„Samas me peame endale ka aru andma, et need lumerikkad talved sunnivad meid kogu seda teede hooldust põhimõttelisemalt üle vaatama ja me tegeleme ka sellega, mitte ainult rahastamise küsimustega. Aga ka riigiteedehoole vajab tegelikult suuremaid rahasid, kui jätkub selline lumesadu tulevikus,“ kommenteeris minister. „Mingeid üleöö muutusi me ei pea vajalikuks, aga kui me usume täna klimatoloogide ja ilmaennustajate arvamust, et need lumerikkad talved jätkuvad järgnevalt 8-10 aastat, siis siin teatud muudatusi tuleb teha.“

Küsimus ei ole Partsi sõnul vaid rahas, vaid ka üle tuleb vaadata ka senine tehnika ning lepingud. „Kuidas neid võimekusi niimoodi ka tuua turule, et me nende võimekuste eest tühja ei maksaks,“ lisas Parts.

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) kaalub õnnetusjuhtumites arvestada ka, milline oli teeomaniku tegemata teehoolde roll õnnetuses.

“Kuigi halvenenud lumeolud on peamiseks teguriks juhtumite arvu kasvule ja juhid peaksid olema liikluses erakordselt ettevaatlikud, ei saa me tagajärgedes siiski vaid halba ilma ja juhte süüdistada. Ka teeomanikul lasub kohustus teid korras hoida ja ohtlikke kohti vastavalt tähistada. Näiteks linnaliikluses esineb väga palju kohti, kus kaherealine tee ilma igasuguse tähistuseta ja ootamatult üherealiseks muutub.  Seetõttu oleme ka ise üha enam arutamas küsimust, kas ja millist vastutust kannab tee omanik liikluskahjude puhul, kus õnnetuse toimumise üks põhjus oli hooldamata ja asjakohaselt märgistamata tee," lisas LKF juhatuse esimees Mart Jesse.