Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadama kasumit upitas vara müük
Tallinna Sadam teenis üheksa kuuga 467 mln krooni puhaskasumit ehk 15% enam kui aasta tagasi. Kasvu taga seisab põhivara müük.
Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul müüdi ära sadamaseadmed, mida pikaajaline koostööpartner rendilepingu alusel kasutas, kuid nüüd endale hankis.
ASi Tallinna Sadam üheksa kuu konsolideeritud müügitulu oli auditeerimata andmetel kokku 1 044 mln krooni, kasvades eelmise aasta sama perioodi võrdluses 72 milj krooni ehk 7% võrra ning konsolideeritud puhaskasum 467 mln krooni, mis ületas eelmise aasta võrdlusperioodi näitajat 61 milj krooni ehk 15%ga.
"Reisijate arvus ja kaubavedudes oleme eelarvest igatahes ees, tegime üsna konservatiivsed plaanid," kommenteeris Ratassepp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üheksa kuud Tallinna Sadamas
- konsolideeritud EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) 787 mln kr ehk +20%
- konsolideeritud varade maht - 8,1 mld ehk +3%
- laenukoormus 2,4 mld kr ehk -182 mln krooni.
- kaubamaht - 27,3 mln tonni ehk +17%. Enim kasvas vedellasti ja puistlasti käitlemine. Kõige vähem kasvas konteinerite maht, mis tähendas ühtlasi ka turuosa vähenemist seni madalaimale tasemele.
- reisijaid - 6,1 ehk +7% võrra. Kasv tuli põhiliselt Tallinn-Helsingi liinil reisinute arvu kasvust. Kruiisireisijate arv samas vähenes eelmise aasta rekordtasemelt 26 tuhande reisija ehk 6% võrra 389 000 kruiisireisijani.
Kui eelmise aasta üheksa kuu jooksul teenis AS Tallinna Sadam puhaskasumit 355 miljonit krooni, siis selle aasta samal ajal oli see näitaja 51 miljoni krooni võrra suurem ehk 406 miljonit krooni, edastab Tallinna Sadam.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.