Tööd on, tegijaid napib

"Ei saa öelda, kas aeg on hea või halb. Spetsiifiliste oskuste ja kogemustega inimeste leidmine on alati keeruline," kommenteeris äsja Balti riikide logistikateenuste juhti otsima hakanud Eesti Posti logistikaüksuse juht Ansi Arumeel. "Juhtide ja tippspetsialistide värbamine ei ole majanduslanguse ajal lihtsamaks läinud."

Kasvavates maanteevedudes ei ole lihtsam ka veokijuhtidega, keda kohati firmad hulgi palkaks. Hakkajamad vedajad asuvad ise veokijuhte koolimata. Madalseisust hoolimata süveneb sügisel Ahtoli Transpordi juhi Enn Kivi sõnul juhtide puudus. Tema sõnul võiks juhte hulgi värvata, kuigi aastaid tööst eemal olnud juhte on keeruline taas tööle saada. "Vedajate pealt hoiti kokku ja nüüd on see käes," osutas Kivi majandussurutise ajal viljeletud kokkuhoiuvõtete tagajärgedele.

Eesti Post loodab vajaliku inimese leida Eestist, kuid see ei ole konkursi peamine kriteerium. Sobilik inimene võib olla ka mujalt. "Otsime inimest, kellel on olemas oskused ja kogemused logistikavaldkonnas ning tahe uusi väljakutseid vastu võtta," täpsustas Arumeel. Uus ametikoht ei tähenda kohta Eesti Posti juhatuses, kuid sellega kaasneb tütarettevõtete käivitamisel Lätis ja Leedus tõenäoliselt juhatuse liikme koht kohapealses ettevõttes. Otsitavale inimesele on väljakutse suur - Eesti Posti eesmärk on välisturul jõuda kahe suurema teenusepakkuja hulka paki- ja kullerteenuste alal. Esimesena hakatakse pakkuma siseriiklikke ning Balti riikide vahelisi paki- ja kullerteenuseid.

Poolsada suuremat autoveofirmat eelmisel aastal tööjõudu ei vähendanud. Kokku andsid nad tööd 2185 inimesele, mida on kolme võrra enam kui aasta varem. Keskmist palka ületavat tasu maksis iga viies veofirma.

Palkadeks maksti mullu 263 miljonit krooni ehk 13 protsendi võrra vähem kui aasta varem. Veofirmade keskmine töötasu jäi riigi keskmisele palgale alla. Keskmine brutotöötasu oli firmadel 10 044 krooni kuus.