Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistikud võlgade kasvuga esirinnas
Krediidiinfo ülevaate andmeil kasvas maksehäiretega veondus- ja laondusfirmade arv tänavu 22% võrra, olles valdkonnana esirinnas.
Krediidiinfo AS Eesti ettevõtete maksekäitumise 2010. aasta esimese poole statistikast selgub, et maksehäiretega ettevõtete juurdekasv on aastaga oluliselt pidurdunud. Kõige kiiremini on võlgnevustest vabanenud just suuremad ettevõtted - neid iseloomustab maksuvõlgade vähenemine ja väikseim maksehäirete juurdekasvu protsent.
Kui aasta tagasi võis võlgadega kimpus ettevõtete juurdekasvu mõõta kordades, siis käesoleva aasta esimesel poolel on maksehäiretega ettevõtete arv kasvanud vaid 25,2% ulatudes 6 155 ettevõtteni. Maksuvõlgadega ettevõtete arv kasvas samal perioodil 11,6% ning maksuvõlad on 9 591 ettevõttel.
Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (u 48 600) maksehäirete summa 2010. aasta esimesel poolel 3,6 miljardit krooni ning maksuvõlgade summa 2,3 miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud info ja side (51%) ning finants- ja kindlustussektoris (43%). Kõige vähem on partneritele võlgu olevate ettevõtete arv kasvanud veevarustus, kanalisatsiooni, jäätmekäitluse - (12%) ning põllumajandussektoris (15%). Maksuvõlgadega ettevõtete arv on enim kasvanud kinnisvara- (26%), veondus ja laondus- (22%) ning finants- ja kindlustussektoris (19%). Ainsana on maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenenud elektrienergia sektoris (-15%).
Maakondade lõikes on maksehäiretega ettevõtete arvu kasvuprotsent suurim Saaremaal (37,3%), Jõgevamaal (31%) ja Lääne-Virumaal (31%) ning väikseim Läänemaal (3,3%). Maksuvõlgadega ettevõtete arvu kasvuprotsent on enim suurenenud Pärnumaal (19,8%) ja Läänemaal (15,1%) ning kõige vähem Tartumaal (6,5%) ja Võrumaal (8,3%).
Aktiivselt tegutsevate ettevõtete hulgas on 28 protsenti ettevõtteid kõrge krediidiriskiga. Teatud sektorites – ehitus, majutus ja toitlustus – ulatub kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal ligi 40 protsendini.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.