Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Analüütik: "ekspordi või sure" Eesti loosungiks
Nõrk ekspordisektor tooks omakorda kaasa tõsiasja, et üha rohkem noori inimesi lahkub tööotsingutel välismaale, mis muudaks Eesti demograafilise kriisi veelgi hullemaks, ütles Hugh ERR-i inglisekeelsele uudisteportaalile.
"Eesti peab tegema olulise ülemineku tarbimisele orienteeritud majanduselt ekspordile suunatud majandusele," oli Hugh veendunud.
Tema hinnangul on ka oluline mõista, mida majandusteadlased suudavad teha ja mida mitte. "Me ei saa Eesti ettevõtjate eest otsustada, milllistesse sektoritesse nad peaksid laienema, või välismaa firmadele öelda, millistesse valdkondadesse nad peaksid investeerima," sõnas Hugh.
Tänavu teises kvartalis vedas SKP kasvu tööstussektori eksport, teatas Statistikaamet.
Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades tänavu teises kvartalis 18%.
Kaupade eksport suurenes 29%, mõjutatuna peamiselt puidu ja puittoodete, metallide ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest. Teenuste eksport jäi reaalväärtuses ligikaudu samale tasemele eelmise aasta sama kvartaliga.
Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 23%, sealhulgas kasvas kaupade import 25% ja teenuste import 17% võrra.
Kaupade impordi suurenemist mõjutas enim raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta esimesest kvartalist olnud impordist suurem.
II kvartalis oli netoeksport 6% SKP-st.
Seotud lood
Täna avaldatud teise kvartali maksebilansi kohaselt oli kaupade väljaveo maksumus viimase pooleteise aasta suurim. See kinnitab taas, et ekspordil on majanduskasvu taastumisel juhtiv roll, kommenteerib Eesti Panga rahanduspoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.
Enimloetud
1
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
3
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
4
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
5
Lisatud Eda Rembeli ja Priit Tuuna ettekande slaidid ning täismahus video
Viimased uudised
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
Konverentsid
Hetkel kuum
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Lisatud pildigalerii uue DSV terminali avaürituselt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele