Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõrk ekspordisektor tooks omakorda kaasa tõsiasja, et üha rohkem noori inimesi lahkub tööotsingutel välismaale, mis muudaks Eesti demograafilise kriisi veelgi hullemaks, ütles Hugh ERR-i inglisekeelsele uudisteportaalile.

"Eesti peab tegema olulise ülemineku tarbimisele orienteeritud majanduselt ekspordile suunatud majandusele," oli Hugh veendunud.

Tema hinnangul on ka oluline mõista, mida majandusteadlased suudavad teha ja mida mitte. "Me ei saa Eesti ettevõtjate eest otsustada, milllistesse sektoritesse nad peaksid laienema, või välismaa firmadele öelda, millistesse valdkondadesse nad peaksid investeerima," sõnas Hugh.

Tänavu teises kvartalis vedas SKP kasvu tööstussektori eksport, teatas Statistikaamet.

Välisnõudluse paranemise toel suurenes kaupade ja teenuste eksport hinnamõjusid arvestades tänavu teises kvartalis 18%.

Kaupade eksport suurenes 29%, mõjutatuna peamiselt puidu ja puittoodete, metallide ning raadio-, televisiooni- ja sideseadmete väljaveo suurenemisest. Teenuste eksport jäi reaalväärtuses ligikaudu samale tasemele eelmise aasta sama kvartaliga.

Kaupade ja teenuste import kokku kasvas 23%, sealhulgas kasvas kaupade import 25% ja teenuste import 17% võrra.

Kaupade impordi suurenemist mõjutas enim raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ning kaevandamistoodete sisseveo suurenemine. Kaupade ja teenuste eksport on alates möödunud aasta esimesest kvartalist olnud impordist suurem.

II kvartalis oli netoeksport 6% SKP-st.