Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik ootab majanduse oodatust kiiremat elavnemist
Tänavu ootab ministeerium majanduskasvuks kaks protsenti ning järgneval neljal aastal peaks majanduse kasvutempo stabiliseeruma 3-4 protsendi vahel. Kui 2010. aastal mõjutab majanduskasvu enam tugevnenud välisnõudlus, siis järgmisest aastast hakkab ka sisenõudlus suurenema.
Oluliseks ekspordikasvu jätkumise mõjutajaks on lisaks suurenevale välisnõudlusele ettevõtete kulude kärped ja efektiivsuse parandamine, mis on tugevdanud nende konkurentsipositsiooni ja võimaldab kasvatada ekspordimahte välisnõudluse taastumisest kiiremini.
Valitsussektori eelarvepositsioon on püsivalt paranemas, kuid 2010. ja sellele järgneval kahel aastal mõjutavad defitsiiti rahvusvaheliste heitmekvootide müügist tulenevad ühekordsed tulud ja kulud. Tänavu on kosunud maksulaekumiste ja kvoodimüügi tulude toel oodata eelarvepositsiooni paranemist 1,3 protsendini SKPst. Aastal 2011 suureneb defitsiit 1,6 protsendini ja 2012. aastal 2,3 protsendini SKPst. Prognoosi järgi jõuab riik eelarvepositsiooni tasakaaluni 2014. aastal.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on jätkuvalt eesmärk jõuda ülejäägis eelarveni juba 2013. aastal, mis tähendab, et riigieelarves ei saa kasvada kulude hulk ilma sellele kindlat katteallikat leidmata.
Rahandusministri sõnul on tänu õigel ajal tegutsemisele Eesti võla- ja maksukoormus järgnevatel aastatel jätkuvalt üks euroala madalaimaid. „See on hea eeldus Euroopa keskmisest märksa hoogsamale tõusule,” märkis Ligi.
Suvise majandusprognoosi järgi kasvavad hinnad 2010. aasta kokkuvõttes 2,6 protsenti ning 2011. aastal 2,5 protsenti. Hindade tõus on põhjustatud peamiselt energia ja toiduainete kallinemisest.
Prognoosi kohaselt jäi tööpuuduse tipp 2010. aasta algusesse ning aasta kokkuvõttes ulatub tööpuuduse määr 17,5 protsendini. Järgmisel aastal on oodata tööpuuduse määra vähenemist 15,4 protsendini, 2014. aastaks 9,4.
Keskmise palga langus aeglustub tänavu 0,6 protsendini. 2011. aastal hakkab keskmine palk taas kerkima ning palgakasv ulatub 2,6 protsendini, 2014. aastaks ulatub palga nominaalkasv 4,2 protsendini.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Tänavuses edetabelis üle 180 autovedaja!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele