Riik ootab majanduse oodatust kiiremat elavnemist

Tänavu ootab ministeerium majanduskasvuks kaks protsenti ning järgneval neljal aastal peaks majanduse kasvutempo stabiliseeruma 3-4 protsendi vahel. Kui 2010. aastal mõjutab majanduskasvu enam tugevnenud välisnõudlus, siis järgmisest aastast hakkab ka sisenõudlus suurenema.

Oluliseks ekspordikasvu jätkumise mõjutajaks on lisaks suurenevale välisnõudlusele ettevõtete kulude kärped ja efektiivsuse parandamine, mis on tugevdanud nende konkurentsipositsiooni ja võimaldab kasvatada ekspordimahte välisnõudluse taastumisest kiiremini.

Valitsussektori eelarvepositsioon on püsivalt paranemas, kuid 2010. ja sellele järgneval kahel aastal mõjutavad defitsiiti rahvusvaheliste heitmekvootide müügist tulenevad ühekordsed tulud ja kulud. Tänavu on kosunud maksulaekumiste ja kvoodimüügi tulude toel oodata eelarvepositsiooni  paranemist 1,3 protsendini SKPst. Aastal 2011 suureneb defitsiit 1,6 protsendini ja 2012. aastal 2,3 protsendini SKPst. Prognoosi järgi jõuab riik eelarvepositsiooni tasakaaluni 2014. aastal.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on jätkuvalt eesmärk jõuda ülejäägis eelarveni juba 2013. aastal, mis tähendab, et riigieelarves ei saa kasvada kulude hulk ilma sellele kindlat katteallikat leidmata.

Rahandusministri sõnul on tänu õigel ajal tegutsemisele Eesti võla- ja maksukoormus järgnevatel aastatel jätkuvalt üks euroala madalaimaid. „See on hea eeldus Euroopa keskmisest märksa hoogsamale tõusule,” märkis Ligi.

Suvise majandusprognoosi järgi kasvavad hinnad 2010. aasta kokkuvõttes 2,6 protsenti ning 2011. aastal 2,5 protsenti. Hindade tõus on põhjustatud peamiselt energia ja toiduainete kallinemisest.

Prognoosi kohaselt jäi tööpuuduse tipp 2010. aasta algusesse ning aasta kokkuvõttes ulatub tööpuuduse määr 17,5 protsendini. Järgmisel aastal on oodata tööpuuduse määra vähenemist 15,4 protsendini, 2014. aastaks 9,4.

Keskmise palga langus aeglustub tänavu 0,6 protsendini. 2011. aastal hakkab keskmine palk taas kerkima ning palgakasv ulatub 2,6 protsendini, 2014. aastaks ulatub palga nominaalkasv 4,2 protsendini.