Autoliising hakkas august välja ronima

Jana Kask, Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht vähenes juulis 1,7 miljardi krooni võrra ehk 0,7 protsenti. Juuli lõpus moodustas finantseerimisportfelli maht 241,7 miljardit krooni, mis oli 6,8 protsenti väiksem kui aasta tagasi. Laenu- ja liisingportfelli jääk vähenes juuniga samaväärses mahus, vaatamata sellele, et juulis ettevõtetele väljastatud uute laenude maht oli ligi kolmandiku võrra suurem kui eelmisel kuuel kuul keskmiselt. Juuli laenukäibe olulist kasvu mõjutas tööstussektorile antud sündikaatlaen.

Juulis väljastatud pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmine intressimäär alanes 3,7 protsendini. Suur sündikaatlaenutehing avaldas mõju ettevõtluslaenude intressimäära langemisele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär 3,3 protsenti püsis sarnasel tasemel eelmiste kuudega.

Tänavu toimunud üksikuid suuri laenutehinguid arvestamata on laenuaktiivsus jäänud esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks. Viimastel kuudel on  

Laiemapõhjalist laenutegevuse aktiveerumist võib majanduse elavnedes eeldada aasta teises pooles. Sellele vaatamata väheneb majanduse võlakoormus ning laenumaht jääb selle aasta lõpus 2008. aasta sügisel saavutatud tipptasemest rohkem kui kümnendiku võrra väiksemaks.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis ei muutunud. Laenuportfelli vähenemise tõttu suurenes pikemaajalise maksevõlgnevusega laenude osakaal 0,1 protsendipunkti võrra 7,2 protsendini. Samal ajal jätkus eluasemelaenude portfelli halvenemine ning kokku on üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal tänavu kasvanud 0,5 protsendipunkti võrra 4,7 protsendini.

Eestis tegutsevate pangagruppide keskmine kapitali adekvaatsus püsis teises kvartalis suhteliselt kõrge 14,9 protsendi tasemel.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juulis 2,2 miljardi krooni võrra ehk 2 protsenti 111,1 miljardi kroonini. Hoiuste aastakasvutempo kahanes juulis 4,9 protsendini. Suvekuule iseloomulikult tuli valdav osa hoiuste mahu vähenemisest ettevõtete arvelt. Pärast euro kasutuselevõtu otsust ühtlustasid pangad alates juuli keskpaigast Eesti krooni ja euro hoiustele makstavad intressimäärad.

Kroonihoiustele makstavate intressimäärade suurem langus toimus selle aasta esimestel kuudel ning nende jätkuvalt madal tase on vähendanud eraisikute soovi paigutada vabu vahendeid tähtajalistele ja säästuhoiustele. Nende hoiuste osakaal eraisikute hoiuste mahus vähenes juuli lõpuks võrreldes eelmise aasta lõpuga 6 protsendipunkti võrra 55 protsendini.