Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viimased Rail Baltica rööpatööd
Eesti Raudtee selle aastased viimased Rail Baltica liinitööd lubavad raudteel sõita kiirusega 120 km/h, teatab raudteefirma.
Käesoleval aastal teostab Eesti Raudtee tütarettevõtte EVR Infra Rail Baltica projekti raames raudtee kapitaalremonti Tallinn - Tapa liinil. Remonditööd toovad kaasa muudatusi reisirongiliikluse graafikus, millest reisijaid teavitavad täpsemalt juba reisiveooperaatorid.
Praegult käivad remonditööd Kehra - Aegviidu liinil (reisirongiliiklust mõjutab see kuni 26. juulini). Järgmisena teostatakse kapiltaalremonti Ülemiste - Lagedi liinil (remondiperiood 9. juuli - 27. august) ja Raasiku - Kehra liinil (2.august - 13. oktoober).
Lisaks kapitaalremondile toimub käesoleval aastal veel sama projekti raames ballastipuhastus Aegviidu ? Tapa liinil (23.august - 26. november).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muud tööd, mis reisirongiliiklust olulisel määral ei mõjuta, toimuvad jaamades - jaamateede remondid ja peateede pöörmete vahetused Ülemiste, Lagedi, Raasiku, Kehra, Lehtse ja Tapa jaamas.
Remondi eesmärk on tagada reisirongide kiiruseks 120 km/h ja vähendada mürataset, sest uued rööpad keevitatakse kokku.
Remonditööde ajaks kehtestatud ajutised kiiruspiirangud ja sellest tulenevad reisirongide graafikumuutused on tarvilikud reisijate ja raudteeäärsete elanike ohutuse tagamiseks.
Lisaks Tallinn - Tapa liinile toimuvad renoveerimistööd "Tartu - Valga raudtee piiriülese lõigu rekonstrueerimine/ajakohastamine" projekti raames Valga jaamas,kus kaasajastatakse ja uuendatakse mitemeid jaamateid ja pöörmeid, samuti ehitatakse uued viaduktid ohutuma raudteeületuse tarbeks. Samuti jätkub Eesti Raudtee infrastruktuuril paiknevate reisiveoplatvormide ümberehitus.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.