I kv jooksevkonto ülejääk aastataguse nägu

 See trend on kestnud 2009. aasta esimesest poolest alates. Kaupade väljaveo kasv on seejuures olnud kiirenev, teenuste oma aga aeglustuv. Kokkuvõttes olid muutused Eesti väliskaubanduses väikesed. Kaubakäive oli küll märksa elavam kui aasta tagasi, kuid seda peamiselt töötlemiseks tarnitud kaupade tõttu.

Jooksevkonto ülejääk oli pea sama suur kui aasta tagasi ja moodustas 0,4 protsenti kvartali SKP suhtes. Eelmise aasta lõpuga võrreldes on ülejääk kahanenud peamiselt hooajaliste tegurite tõttu. Lisaks vähendas jooksevkonto ülejääki investeerimistulude arvestuslik väljavool. Nimelt oli reinvesteeritud kasum I kvartalis üle kahe korra suurem kui 2009. aasta jooksul keskmiselt.

See peegeldab kasumi kasvu enamikul tegevusaladel. Seejuures tuleb rõhutada, et tegemist ei olnud raha tegeliku väljavooluga. Umbes pool reinvesteeritud kasumist langeb pankade arvele, kes kasutasid selle ära laenude allahindlusteks.

 Kapitalivoogude poolel oli endiselt ainus selgelt eristuv suund Euroopa Liidu eelarvest laekuvate jooksev- ja kapitaliülekannete kasv. Muus osas võib täheldada vaid riski maandamisest ajendatud suundumust vahetada aktsiad võlakirjade vastu ning võlgnevuse vähendamist emapankade ees. Viimane kajastab omakorda väikest laenunõudlust ja sisemaiste säästude kasvu. Näiteks oli kogu I kvartali jooksul (finantskonto kaudu) toimunud raha väljavool väiksem sama perioodi hoiuste juurdekasvust Eesti pankades.

 Jooksevkonto ülejääk tähendas välisvõla jätkuvat vähenemist, mis hakkab kajastuma ka SKP suhtes mõõdetavas võlakoormuse näitajas. Viimane langes alla 125 protsendi ning netovõlg alla 34 protsendi taseme. Tänu kiire kasvu ajal kogutud reservidele on valitsus veel laenuandja rollis. Nõuete ülekaal moodustas ühe protsendi aastasest SKPst.