Võrreldes eelmise aasta eelarvega, jääb eksporti toetava EASi selle aasta eelarve poole miljardi krooni võrra kasinamaks, teatab EAS.
Eile kinnitas EASi nõukogu EASi 2009. aasta auditeeritud aruande. 2009. aasta kujunes EASi jaoks suurima tegevusmahuga aastaks, mil eelarve täideti 4,5 miljardi kroonises mahus. EASi 2010. aasta tegevuste mahuks on kavandatud 4 miljardit krooni.
„2009. aastal reageeris EAS kehvale majandusolukorrale kiiresti ja paindlikult – suurendati oluliselt tegevuste rahalisi mahte tulevaste perioodide arvelt, lihtsustati taotlemise nõudeid ettevõtjatele ja käivitati uusi toetusprogramme.
EASi tegevused olid väga oluliseks toeks Eesti ettevõtjatele raskel aastal ning aitasid pehmendada Eesti majanduse langustsüklit. Meie hinnangul on EASi juhtkond ja töötajad nende ülesannetega hästi toime tulnud,“ kommenteeris EASi nõukogu esimees Mart Einasto.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2009. aasta olulisemateks verstapostideks olid ligi miljardikroonises mahus investeerimisotsuste tegemine kaheksasse tehnoloogia arenduskeskusesse, visitestonia.com infoportaali avamine ja tegevused Eesti kui reisisihi tutvustamiseks, ekspordi arendamisele suunatud mahukad tegevused, kasvanud huvi Eesti kui välisinvesteeringute sihtriigi osas ja loomemajanduse tugistruktuuride toetusskeemi käivitamine.
„Tunnetasime oma rolli tähtsustumist antud majandusolukorras, mistõttu vaatasime möödunud aastal läbi ja muutsime paljude toetusskeemide ja programmide tingimusi ning protseduure,“ kommenteeris EASi juhatuse esimees Ülari Alamets.
„Leian, et riiklike vahendite mõjus investeerimine eelmisel ja käesoleval aastal on signaalina tähtis ja panusena oluline uue majanduskasvu saavutamisel. Riik vahendeid eraldades ja EAS neid investeerides reageerisid keerulistele majandusoludele adekvaatselt, seega saime oma tööga hästi hakkama, mida kinnitas ka nõukogu,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.