Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti sadamad kaotasid kaupa
Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga, kaotasid Läti sadamad selle aasta I kvartalis kaubamahte alla kümnendiku, teatab LETA.
Kui 2009. aasta I kvartalis oli kõigi Läti sadamate kaubakäive 16,60 miljonit tonni, siis selle aasta I kvartalis oli 15,62 miljonit tonni ehk 5,9% vähem.
Läti kolm suurimat sadamat Riia Sadam, Ventspilsi Sadam ja Liepaja Sadam käitlesid selle aasta I kvartlis üldisest sadamate kaubavoost 15,36 miljonit tonni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kvartalite võrdluses kaotas Riia Sadam kaubakäivet 4,2% ehk kaubamahud langesid tasemelt 7,45 miljonit tonni tasemele 7,14 miljonit tonni.
Ventspilsi Sadama kaubamahud langesid kvartalite võrdluses tasemelt 7,84 miljonit tonni tasemele 7,20 miljonit tonni ehk 8,1%.
Vaid Liepaja Sadam suutis oma kaubakäivet kasvatada. Kui 2009. aasta I kvartalis käideldi kaupa 0,97 miljonit tonni, siis selle aasta I kvartalis 1,0 miljonit tonni ehk 3,3% rohkem.
Võrreldes eelmise aasta algusega, tulid Tallinna Sadama märtsi kaubamahud samad, kuid kvartal üle kümnendiku priskem. Konteinervedu on nüüd üleni plussis, ilmneb sadama andmetest.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.