09.04.10, 12:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eksport ületas importi

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet.

Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juht

Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni väärtuses.

Eksport suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 1,9 miljardi krooni võrra ehk 24% ja import 0,8 miljardi krooni võrra ehk 9%. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga muutis kaubavahetuse bilansi positiivseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liidu (EL 27) riikidesse eksporditi veebruaris kaupu 6,3 miljardi krooni eest, mis moodustas 65% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 18%. Ülejäänud ehk nn kolmandatesse riikidesse eksporditi kaupu 3,5 miljardi krooni väärtuses ning suurenemine 2009. aasta veebruariga võrreldes oli 38%.

Euroopa Liidu riikidest imporditi kaupu 7,3 miljardi krooni väärtuses, mis moodustas 77% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes import EL riikidest 8%. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi kaupu 2,2 miljardi krooni eest ja suurenemine eelmise aasta veebruariga võrreldes oli 11%.

Euroopa Liidu riikidega oli väliskaubanduse puudujääk 1,1 miljardit krooni (eelmise aasta veebruaris 1,5 miljardit krooni). Samas kaubavahetus ülejäänud riikidega oli ülejäägis ehk kaupu eksporditi neisse riikidesse 1,3 miljardi krooni eest enam kui sealt imporditi.

Siim Sultson

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Logistika

Seotud lood

Sisuturundus

20.11.25, 15:43

Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.