Autor: Siim Sultson • 9. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku käideldi märtsis  14 176 TEU-d, mis moodustab umbes 98% kogu Eestit läbivast konteinerkauba voost. Tõusu saavutamisele aitas oluliselt kaasa uue raudteesõlme üha aktiivsem kasutamine.

Eesti ainus spetsialiseeritud konteinereid käitlev terminal Muuga CT avas

2008. aasta detsembris uue raudtee laadimissõlme, mis on hetkel ümbruskonna sadamatest kõige kaasaegsem. “Käivitamise hetkel uskusime, et investeerisime tulevikku ja selle modernse sõlme innovaatilised tehnilised lahendused tundusid tollal olevat  ajast ees,” märkis Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee. “Me ei lootnudki, et see tulevik jõuab kätte nii vara.

Mis omakorda õigustab meie pidevaid investeeringuid tehnoloogilistesse uuendustesse, et püsida Läänemere põhjaosa sadamate üha tihenevas konurentsis esirinnas.”

Laidvee kinnitas, et kaubamahu hüppeline suurenemine annab märku logistilises tarneahelas osalejate üha paremini toimivast koostööst.

“Kõik osapooled on asunud korrastama oma tööprotsesse, et olla valmis kaubamahu senises tempos kasvades maksimaalvõimsustel häireteta töötamiseks,” ütles Laidvee, kelle sõnul on osapoolte vahel toimunud mitmed konstruktiivsed nõupidamisi kogu logistikaahela parendamiseks, mis tagab ka suureneva kaubavoo puhul kaupade sujuva liikumise. 

Konteinerites liikuvate kaupade tüüpilisse tarneahelasse kuuluvad: laevaliin, sadam, konteinerterminal, ekspediitor ning raudtee ja/või autoveofirma.

meie konteinerterminali konkurentsieeliseks  uues raudteelaadimissõlmes käideldav graafiku alusel liikuv konteinerrong, mida  meie konkurentidel pole. Kuna raudteelaadimisõlmel on veel mitmekordne võimsuste varu, siis loob see eeldused mahtude jätkuvaks kasvamiseks,” usub Laidvee. “Transiidikeskuse AS koos oma koostööpartneritega on ka järjepidevalt tegelenud uute tehnoloogiliste ja logistiliste lahenduste otsimise ja elluviimisega, nüüd saame maitsta selle töö esimesi vilju.”

Samas, arvestades kaubavoogude suurenevat mahtu on ilmne, et juba lähiajal tekib vajadus täiendavate laoplatside ja uue autopääsla järgi, mille lahenduseks oleks olemasoleva terminali laienduse kohene kasutuselevõtt.

“Esimeses etapis vajaksime umbes 8 hektarit maad kesksuvel valmivast 27 ha konteinerterminali laiendusest, mille kasutuselevõtuks oleme valmis koheselt investeerima 100 miljonit krooni,”  kinnitas Transiidiksekuse juhatuse esimees.