Autor: Siim Sultson • 2. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu põhjal veoturg on taastumas, kuid see toimub pikkamisi.

Seoses tavalisest pikema jõulupuhkusega, mida veofirmad sel korral pidasid, on nüüd oodata veoturu elavnemist. See olukord meenutab Danske Banki sõnul tavalisest pikemat eelmise aasta suvepuhkuste aega, muille järel veomahud hakkasid kiiresti kasvama.

Ehkki veoturg on taastumas, toimub see siiski aeglaselt ja samm-sammult.

Suurim veoturu taastumise vedur on merevedu, mille kasv on nüüd eriti kiire ja see veab kaasa ka teised veoturu osad.

Üldise hilissügisese languse taustal hakkab Euroopas silma, et aastavahetusel kujunes nn. vanades euroliidu maades tegelik veoindeks 100 palli skaalas oodatavast üldiselt paremaks (näiteks Taanis on tegelik 60 ja oodatav 55. Norras 70 ja 53, Rootsisi küll  59 ja 65, Suurbritannias 41 ja 50. Samas aga Saksamaal 55 ja 50, Beneluximaades 67 ja 55).

Nn uutes euroliidumaades aga jäi tegelikkus samal perioodil ootustele alla ehk teglik näitaja oli 30, kuid oodati 55-t.

Hispaanias tuli oodatud 65 asemel 50.

Selle aasta nõrgale algusele oodatakse nüüd kogu Euroopas indeksi tõusu eelmise aasta sügise keskpaiga tasemele ehk keskmiselt tasemele 60-70.

Segmenditi oli suurim erinevus tegelikkuse ja oodatava vaahel lennukaubaveus ja väikseim mereveos. Maismaavedu jäi keskele. Kui lennuveole loodeti aastavahetuseks indeksisks 65, siis tegelikult tuli selleks 29. Maismaaveol tulid näitajad vastavalt 49 ja 53, mereveol mõlemad näitajad praktiliselt klappisid punktis 55.

Alanud toibumises oodatakse mereveole märtsisks tulemust 74, maismaaveole 63 ja lennuveole 68.