Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäämurdmine rahanäljas
Käesolev külm talv nõuab kiiret ja operatiivset riikliku tegutsemist, et tagada vaba juurdepääs Eesti sadamatele eesootavas tõsises jääolukorras. Tarvilik on kiire rahaliste vahendite eraldamine jäämurdetööde tarbeks Vabariigi Valitsuse poolt.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab homsel istungil vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega vaba meretee Eesti sadamatesse.
„2003. aasta karm talv, kui kogu Soome laht oli kaetud paksu jääga, oli Eestile heaks õppetunniks. Pärast seda on alustatud uue jäämurdja tellimise protsessiga, sõlmitud pideva valmisoleku lepingud jäämurdjate omanikega Rootsist, kogutud tarvilik finantsvaru jäämurdeteenuse osutamiseks. Nüüd jääb üle vaid loota, et vajalikud kiired meetmed ei rakendata alles siis kui jää on kohal. Ettevalmistused, kaasa arvatud lisa jäämurdja tellimine, tuleb teostada enne olukorra tõsiseks muutumist,” ütles LTA tegevdirektor Ago Tiiman.
Vajadus tagada jätkuv rahvusvaheline usaldus Eesti transpordisektori vastu nõuab täna kiiret ja operatiivset tegutsemist. Kindlasti ei tohi lubada isegi seda, et tekkiks kahtlus, et suuremate Eesti sadamate laevatamine jää (rahast tuleneva jäämurdja puudusel) tõttu võib olla takistatud, lisas Tiiman.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab kindlat lootust, et Vabariigi Valitsus võtab õigeaegselt vastu otsuse jäämurdetööde finantseerimiseks vajalikul tasemel ning Veeteede Amet tagab laevade sissesõidu sadamatesse kuni tellitava jäämurdja saabumiseni. Pidades samas jääolukorra väljakuulutamisel ja sellest tulenevate nõuete rakendamisel kinni seaduses ettenähtud nõuetest.
Meresõiduohutuse seadus ning sellest tulenev Jäämurdetööde kord sätestavad üheselt, et vastutus jäämurdetööde õigeaegse ja korrektse korraldamise ning finantseerimise eest lasub riigil. Vajalikud rahalised vahendid tagavad riigile laevaoperaatorid, kes tasuvad navigatsioonitasude ühe osana ka jäämurdetasu, mida saab kasutada aastatel, kui klimaatiline olukord seda nõuab. Viimane tõsisem jää-aasta oli Eestis 2003. aastal.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
3
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
4
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada novembri keskpaigani!
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Lisatud täismahus pöördumine erakondade poole. Loe ilma maksumüürita!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele