Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paranev eksport toob majanduskasvu 1,5 %
Selle aasta majanduskasvuks ootame 1,5% ning seda just eelkõige ekspordi ja investeeringute toel, ütles Swedbanki vanemanalüütik Maris Lauri tänasel pressikonverentsil.
Lauri sõnul loovad paranenud majandusväljavaated maailmas rohkem kasvuvõimalusi ka Eestile, kuid endiselt on maailmas pikemaajalises perspektiivis näha mitmeid riske. „Taastumine on ootustest mõnevõrra tugevam, kuid tugevat tõusu pole lähiajal oodata. Keskpikas perspektiivis on palju kasvuriske alates nõrgast tarbimisnõudlusest ja kõrgest töötustest ning lõpetades struktuurireformidega. Püsivad ka inflatsiooni ja deflatsiooni risk ning probleemid finantssektoris ei pruugi veel olla ületatud. Siiski tundub, et vähemalt 2010. ja ilmselt ka 2011. aastal maailmamajandus kasvab, küll oluliselt tagasihoidlikumalt kui varasematel aastatel,“ lisas ta.
Eesti majanduse kohandumine majanduskriisiga on olnud märkimisväärselt edukas, kuid edu jätkumiseks on vajalik liikuda kärpimiselt uute võimaluste loomisele. „Euro kasutusele võtmine 2011. aastal teeb selle lihtsamaks, kuid nii ettevõtetel kui ka riigil tuleb pikaajalise arengu nimel kõvasti pingutada,“ märkis Maris Lauri. „Üheks kasvu võtmeks saab kindlasti olema eksport.“
Lauri hinnangul on ekspordi kasvatamiseks oluline, et Eesti ettevõtted tegeleksid edasi oma konkurentsivõime parandamisega. „Kuigi möödunud aastal toimunud muutused olid ulatuslikumad loodetuist, ei piisa neist pikaajaliseks majandusarenguks- kulude kärped on taastanud Eesti majanduse kulukonkurentsivõimet, kuid surved kulude tõusuks järgnevatel aastatel on tugevad, põhjuseks energia hind ja tööjõud,“ märkis ta.
„Järgnevatel aastatel on hädavajalik, et tegeletaks tootmise efektiivsuse tõstmisega ja toodete-teenuste arendamisega. Paratamatult tuleb vaadata ka uute ja seni väiksemat tähtsust omanud turgude poole, sest nii mõneski senini Eestile olulises riigis ei ole märkimisväärset paranemist oodata,“ sõnas Maris Lauri.
2010. aasta I poolel selgub, kas Eesti suudab täitab euro kasutusele võtuks vajalikud tingimused ning kas 2011. aastast tuleb Eestis käibele euro. „Meie hinnangul on see väga tõenäoline. Euro ei ole majanduse päästerõngas, kuid ta teeks paljud majandusarengud oluliselt lihtsamaks, kuna alandaks riske muutes võimalikuks investeeringud ja laiendaks ärikontakte. Ka peale Maastrichti kriteeriumite täitmist tuleb valitsuse jätkata tööd Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmise nimel ning oluline on tegeleda avaliku sektori eelarve positsiooni parandamise nimel,“ rääkis Lauri.
Hetkel kuum
„Soodsa majanduskeskkonna loomisel ei piisa üksnes madalatest maksumääradest ja ettevõtjale soodsaist seadustest, oluline on ka üldise soodsa elukeskkonna loomine ettevõtteile ja töötajaile, riigi elanikele üldiselt,“ lisas Lauri.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
1
3
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele