Autor: Rivo Sarapik • 9. oktoober 2009

Kirik kaebas Leedo kohtusse

Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Tallinna kogudus pöördus kohtusse, et tagada oma kirikule vaba juurdepääs, mille Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte oli sulgenud.

Vabaduse väljaku kõrval asuv kohvik ja parkla kuuluvad Leedole, mille mees ostis riigilt pool aastat tagasi avalikul oksjonil alghinnaga 4,5 miljonit krooni, kirjutab Oma Saar.

Tegemist oli aga ainsa kohaga, kustkaudu seni kirikulised, pulmalised, matuselised ja prügiautod samas asuvasse nelipühikirikusse pääsesid.

Leedo sõnul ei olnud tal selle vastu midagi, kuid soovis selle eest saada vaid kompensatsiooni.

Kirik on jälle parklasse juba 180 000 krooni investeerinud, ning sellele summale lisa maksta tundub kirikule ebaõiglane.

Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Tallinna koguduse juhatuse liikme Taavi Linnu sõnul on segi läinud õiguse ja õigluse suhe, ning teda pani imestama see, kuidas riik müüs ala sellistel tingimustel, teades, et tegemist on ainsa sissepääsuga kiriku juurde.

"Kiriku krundile pääs läbi Kaarli pst 4a kinnistu on nii kiriku töötajatele, teenindavale personalile ja -transpordile olnud kogu aeg tagatud. Samuti ei ole piiratud pääsu kiriku külastajatele, kes tulevad jumalateenistustele jalgsi, rattaga, ratastooliga või lapsevankriga. Lisaks on jalakäijatele juurdepääs Toompea tänavalt. Autoga tulijad saavad oma sõiduvahendi jätta kirikuhoonest 100m kaugusel asuvasse parklasse, mida opereerib Merkturv AS, tegemist ei ole nn. Leedo parklaga," vastas etteheidetele osalt Leedole kuuluva Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember.

Kiriku krundile piirati pääs nendele kolmandatele isikutele, kellele olid väljastatud tasulise parkimise kaardid, Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku territooriumil, parkimiseks. Ehk teisisõnu tegeles kirik äritegevusega, pidades kiriku maal mitte ainult pühakoda, vaid ka tasulist parklat, leidis Lember

"Asjaõigusseaduse § 156 lg-s 1 on sätestatud, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel,"osutas Lember.

Kõnealune teelõik ei ole avalikult kasutatav tee vaid asub täies ulatuses eramaal ning moodustab kogu Kaarli pst 4a kinnistust ca 20%. Antud teelõigu rajaja on teadlikult rajanud tee võõrale maale ja teinud seda ilma igasuguse maaomaniku kooskõlastuseta, omal riisikol, seletas Lember.

"Compakt Kinnisvara ei vaja kõnealust teed mingil määral ning ei ole kohustatud võimaldama ühelgi kolmandal isikul oma kinnistut ükskõik mis viisil tasuta kasutada. Teelõigult pääseb juurde kolmele erinevale kinnistule/krundile, milledest kahe omanikuga/valdajaga on kirjalik kokkulepe, tee kasutamise osas, sõlmitud. Kiriku poole on algusest peale pöördutud korduva sooviga, alustada läbirääkimisi tee kasutamise tingimuste osas, kuid kirik ei ole kunagi näidanud üles tahet kokkuleppele jõuda. Vastupidi, algusest peale on kirik ähvardanud eraomanikku võimaliku meediasurvega mõjutada ning pöördus ise kohtusse, nõudes eraomanduses oleva maa tasuta kasutamist," väitis ta. 

"Tasub lisaks märkida, et nimetatud tee ei ole kiriku rahadega ehitatud. Seda on teinud naaberkinnitul parklat opereeriv Merkturv AS," võttis Lember oma vastuse kokku.

 

 

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077