Autor: Rivo Sarapik • 10. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab Hele Hammer, Telema juht ja üks omanikest.

Eelmisel aastal ulatus Telema käive 11,5 miljoni ja kasum 0,13 miljoni kroonini. Vastasid tulemused ootustele-plaanitule?

Meie plaanid ja ootused on alati olnud veidi suuremad kui tegelikkus.

Telema ekspordikäive kümnekordistus eelmisel aastal. Millised on eesmärgid selles vallas sel aastal?

Numbrid on ju väga väikesed ehk 40 000 pealt 400 000 peale kasvamine pole väga suur kunst. Pealegi oli eelmine aasta seal sees üks ühekordne paarisajatuhande kroonine müük. Ise hindame ja eesmärgistame just kuutasude kasvu.

Sel aastal loodame saada kuutasudest vähemalt sama palju kui eelmine aasta ühekordse suurmüügi toel ehk 400 000 ringis

Muidu oleme lõpuks jõudnud nii kaugele, et meil on toimivad kontorid Lätis ja Leedus. Senini teenindasime kliente Eestist. Kohaliku keele ja ärikultuuri tundmisest ona palju abi.

Milliseid tulemusi plaanite aasta lõikes käibes-kasumis?

Käibe mõttes liigume iga-aastases graafikus ehk ca +20-30% nagu igal aastal. Nagu mainisin, ootused on meil ikka iga aasta veidi kõvemad olnud kui reaalsus.

Teised võtmemõõdikud on vahetatavate dokumentide arv ja elektrooniliste tarnelinkide arv. Dokumentide arvu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on koguni 40%.

Elektrooniline tarnelink on seos ühe poe ja ühe tarnija vahel, seega kui näiteks Leibur viib kaupa 300 poodi ja kasutab infoliikumiseks Telema abi, siis loeme seda 300ks elektrooniliseks tarnelingiks.

Kui veel eelmise aasta lõpus oli kaheksa aastaga saavutatud umbes 10 000 elektrooniliset tarnelinki, siis selle aastaga on see kasvanud 4000 uue e-tarnelingi võrra 14 000 peale.

Kuidas kaheksa kuu tulemused näitavad - kas planeeritud käibe-kasumi ja muude eesmärkidega liigute graafikus?

Nagu tavaliselt, päris graafikus ei liigu, kusjuures operatiivnäitajate nagu dokumentide ja linkide arv on ennustusest suurem, kuid käive on planeeritust väiksem.

Kliente oli teil augusti lõpuks üle 500 kliendi. Mis on täpne arv?

No siin ongi, et mida lugeda kliendiks. Meie teenuste puhul on kasutajate arv suurem klientide arvust. Meie äris on kogu Euroopas tavaline, et ostjatel on suurem turujõud kui müüjatel ning seetõttu maksab dokumendiliikluse eest reeglina müüjapool. Juriidilisi kehi, kes kasutavad erinevaid meie teenuseid, on 539. See tähendab, et Selveri 40 poodi kokku on 1 klient, kuid Maxima 400 poodi on jagatud kolme juriidilise keha vahel, seega Maxima on meil kolme kliendi eest.

Millega selgitada klientide suurimat lisandumist Lätis ja Leedus? Mis firmad teile neis riikides konkurentsi pakuvad?

Sellega, et oleme Lätti ja Leetu läbimurde südameasjaks võtnud. Et meil on kliente, kes on tihtipeale pan-Balti ja kes on juba ammu palunud neid teenindada kõigis kolmes riigis.

Augusti tulemusele aitas kaasa lisaks uute klientide lisandumisele ka olemasolevate aktiivsemaks muutumine. Mida see tähendab?

See on seotud jälle linkide teemaga. Kui meil on 300 tarnijat ja 500 kauplust, siis potentsiaalne linkide arv on 150 000 linki. Muidugi ei tarni kõik tarnijad kõikidesse poodidesse, kuid ikkagi - meil on praegu vaid 15 000 linki, mis tähendab, et meil on süsteemis palju osalisi, kes ei tea või pole veel jõudnud linkida end kõigi oma parnteritega, vaid ainult osadega. Seega poleks meil vaja üldse uusi kliente ja ikka võiksime läbi linkide suurendamise suurendada oluliselt dokumendimahtu ja loodavat väärtust.

Mis firmad teile neis riikides konkurentsi pakuvad?

Konkurentsi pakub näiteks Edisoft. Hinnanguliselt ütleksin, et Eestis on meil ca 75% turuosa, aga Lätis ja Leedus on Edisoft meist oma agressiivse müügitööga aasta või kaks ees, mistõttu võib neil olla neis riikides sadakond klienti rohkem. Meil on Lätis-Leedus ca 120 klienti.

Soome Tietoga, Poola ComArchiga ja mitmete teiste operaatoritega teeme koostööd, ja Itella ning e-arvekeskus on hoopis teise rõhuasetusega - nemad logistilisi protsesse ei teeninda, ainult raamatupidamislikku e-arvet.

Kui palju elektroonilisi dokumente plaanite sel aastal vahendada?

Vähemalt 30% rohkem kui eelmine aasta, 2,7 mln asemel 3,5 mln.

Millised trendid on viimase aasta jooksul e-dokumendiedastuses toimunud?

Igalpool kasvab. Eestis on olnud palju tuge uute tulijate turuletulekust, e-arvekeskuse loomisest ja Itella ja Hansapanga koostöös sündinud e-arve konsortsiumi loomise kajastusest meedias. Kuigi nende fookus on mujal kui Telemal, on teema leidnud üldist kõlapinda ja seetõttu ka arenenud.

Milliste muutustega ettevõtetevahelises dokumendivahetuses arvestab Telema järgmiste aastate jooksul?

Oleme arvestanud kiire kasvuga ning arendame oma platvormi ja meeskonda, et klientide teenindamiseks valmis olla.

Kui suur on elektroonilise dokumendiedastuse turu maht (näiteks tükkides) täna ja milline võiks see olla kahe-viie aasta pärast?

Väga hinnanguliselt. Täna Eestis tõelisi e-dokumente, ehk mitte emailiga edastatud pdf-e, kokku ca kuus miljonit aastas, Lätis-Leedus kokku ca kaks miljonit aastas. Kolme aasta pärast: Eestis vähemalt 10 miljonit, Lätis-Leedus kokku samuti vähemalt 10 miljonit.  Kasv tuleb loogilisest äriprotsesside arengust. Üleminek paberdokumentidelt e-dokumentidele tarneahelas pole mitte midagi innovaatilist, see on elementaarne efektiivsuse baasnõue. 

-----

Telema kuulub 57% ulatuses firma tegevjuhi Hele Hammer ettevõttele Einberi OÜ ning 31% ulatuses firma nõukogu esimehe Toomas Veersoo ettevõttele Veersoo OÜ. 12% ettevõttest kuulub Amserv Grupi tegevjuhile Mart Mägile.