Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veonduse palgad alanesid keskmisest kiiremini
Tasud kahanesid vastavalt 6,8 ja 6,4% möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.
Keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti andmeil Eestis II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.
Tänavu I kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki II kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui I kvartalis, jätkus II kvartalis brutokuupalga langus.
Ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas II kvartalis langemist. Eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning IV kvartalis langes 1,3%. Tänavu I ja II kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Seotud lood
Kui Raben Eesti alustas 2004. aastal tegevust kaheliikmelise meeskonnaga, ei osanud keegi arvata, et ettevõttest kasvab kiiresti üks tugevamaid tegijaid kohalikul transpordi- ja logistikaturul. Tänaseks on meeskond oluliselt kasvanud ning lisandunud on mitmekülgne teenusteportfell, mis võimaldab pakkuda lepingulist logistikat, siseriiklikku ja rahvusvahelist transporti, jahutatud toidukaupade logistikat, mere- ja õhutransporti ning intermodaalset transporti läbi ettevõtte filiaalide erinevates riikides.
Enimloetud
3
Olulisim küsimus: miks pole logistikaettevõtted ETO nimekirjas?
4
5
Sadamatasud kasvavad ka USA börsil noteeritud mitteameerika päritolu laevandusfirmadele
6
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni!
Pingereas üle 170 autovedaja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele