GM, mis on ise juuni algusest pankrotikaitse all, on Saabile ostjat otsinud selle aasta veebruarist, mil firma teatas, et plaanib Saabi divisjoni kontsernist lahku lüüa.
Koenigsegg, mille asutas Christian von Koenigsegg 1994. aastal, valmistab luksuslikke sportautosid, mille hinnaks on ca 1,2 miljonit dollarit.
Müügitehing võib aidata Saabil, mil on ka ise algatanud saneerimismenetluse, Rootsi valitsuselt abi saada. Rootsi tööstusminister ütles läinud nädalal, et valitsus on valmis Saabi uue omanikuga laenugarantiisid arutama.
GM ostis osaluse Saabis 1990. aastal Wallenbergide valdusfirmalt Investor AB. 2000. aastal läks kogu Saab GMi kontrolli alla ning tootis emafirmale suuri kahjumeid.
Saab annab Rootsis tööd 4100 inimesele ning müüs mullu alla 100 000 auto. Mullu oli Saabi osa Euroopa turul 0,4%. 2008. aastal oli Saabi kahjum 3 miljardit Rootsi krooni ning samasugust kahjumit prognoositakse ka tänavu. Saab oli oma populaarsuse tipus 1980nendatel aastatel.
Koenigseggi omanduses toob Saab 9-5 mudeli tootmise Saksamaalt Rüsselsheimist Rootsi Trollhättanisse, ütles Preuss.
Lõuna-Rootsis asuva peakontoriga Koenigsegg toodab vaid kahte marki sportautosid. CCX mudel, mis võtab välja kuni 395 kilomeetrit tunnis, maksab miljon dollarit ning CCXR, mis töötab ka biokütusega, 1,2 miljonit dollarit.
Saabi ülevõtmisega pärib Koenigseggi firma, mis on enamuse aja GMi valduses oldud 20 aastast kahjumit andnud ning millel on töötajaid pea 100 korda rohkem kui 45 inimest Koenigseggi palgal.
"Meile on see suur kergendus," ütles Saabi töötajate ametiühingu esindaja firma nõukogus Anette Hellgren. “Koenigsegg on ettevõtlike inimeste firma ja nad teavad, kuidas autotööstuses brände üles ehitada," ütles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile GMilt Saabi ostnud Rootsi sportautode tootja Koeninsgegg Group plaanib Saabist teha kallimat ja eksklusiivsemat automarki, samuti vähendada tootmismahte.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.