Ettevaatust statistikaga!

Mõne minutiga oli aktsia esmaspäevane käibenumber (0,1 miljonit krooni) ületatud, päeva lõpuks oli see kasvanud 3,5 miljoni kroonini. Aktsia hind kerkis 12,5 protsenti, 5,63 kroonini.

Kardan, et nii mõnigi investor jättis tähele panemata börsile saadetud selgituse, et reisijate arvu suur kasv toimus peamiselt tänu lihavõttepühadele, mis olid sel aastal aprillis (eelmisel aastal märtsis). Seetõttu oleks ilmselt õigem vaadelda veostatistikat märtsis ja aprillis kokku.

Selle aasta märtsis ja aprillis vedas laevafirma 1,17 miljonit reisijat, mis on 13 protsenti eelmise aasta samast ajast rohkem.

Soome-Rootsi liinidel kasvas aprillis reisijate vedu 25 protsenti, aga märtsis-aprillis võrreldes aastatagusega 15 protsenti. Kui reisijate arvu kasv Soome-Rootsi liinidel, kust tuleb pea pool laevakompanii tuludest, oli üsna hea (eelmisel viiel kvartalil oli nendel liinidel reisijate arvu keskmine kasv null), siis Eesti-Soome liinidel on täheldatav reisijate kasvu aeglustumine.

Eesti-Soome liinidel kasvas aprillis reisijate arv 28 protsenti, märtis-aprillis 15 protsenti. Eelmises viies kvartalis oli reisijate keskmine kasv kuus 22 protsenti. Seega on sellel liinil reisijate arvu kasv kahel eelmisel kuul aeglustunud.

Tallinki kaubavedude mahu kahanemine, mis algas juba kaks suve tagasi, on üha süvenemas.

Aprillis kukkus kaubavedude maht 33 protsenti, kahe kuu summas aga 30 protsenti võrreldes aastatagusega. Eesti-Soome liinidel kahanes kaubavedu aprillis 34 ning kahe viimase kuuga kokku 32 protsenti. Soome-Rootsi liinidel olid langusprotsendid vastavalt 43 (aprill) ja 39 (märts-aprill) protsenti.

Tallinki eelmise finantsaasta kolmandas kvartalis (märtsist maini) oli Tallinki tulu kaubavedudest 574 miljonit krooni. Eeldades, et veotariifid on samad ja mitte arvestades Rootsi krooni nõrgenemist, tähendaks kaubaveo 40potsendiline kahanemine selles kvartalis tulu vähenemist veerand miljardi krooni krooni võrra.