Impordi kahanedes ja ekspordi kasvades on veofirmadel järjest raskem Euroopast leida koormaid, mida Eestisse tuua.
K.Trans Pluss OÜ juhatuse liige Andrei Žilkin tunnistas, et varem ei ole nii olnud, et Euroopast Eestisse midagi vedada ei ole. „Varem ei ole sellist probleemi olnud. Kordades on kukkunud transiit Euroopast läbi Eesti Venemaale,“ ütles Žilkin.
Rakses olukorras oli firma sunnitud võtma vastu ka otsuse, et Euroopasse nad rohkem ei sõida, kui sealt kaupa tulemas ei ole. „Ei saa seda endale praeguste hindade juures lubada.“ selgitas ta. Sel nädalal veavad tema firma autod veel kaupa Venemaa ja Eesti vahel, kuid järgmiseks nädalaks ei ole ettevõttel ühtegi tellimust.
„Kui midagi ei muutu, siis järgmisel nädala otsustame, mis saab,“ lisas ta. Žilikini sõnul on reaalne võimalus, et autod pannakse seisma ja liisingu veokid antakse tagasi. Mehe erinevates veofirmades on 28 veoautot, millest 8 on liisingus. Osa veokeid töötab Soomes. „Soomes ei ole ka ekspordiga lood head ja hinnad on all,“ lisas ta.
„Oleme läinud seda teed, et tellime Leedu ja Poola firmadelt vedusid,“ ütles Põlvamaal liimpuitkonstruktsioone tootev OÜ Peetri Puit juht ja enamusosanik Peeter Peedomaa, kelle sõnul on ka sealsed firmad maininud, et koormate leidmisega on raskusi. „Oleme sunnitud selleks, sest nii saab hinna, millega kannatab vedada. Võit on paar tuhat krooni aga kuus 10 koormat teele saates on see juba oluline summa ja mida rohkem kaupa teele panna, seda suuremaks käärid kasvavad,“ lisas firmajuht, mille toodetud liimpuitkonstruktsioone veavad nii Poola, kui ka Leedu firmad.
„Vedajad küsivad klientidel lisatasu seisu päevade nädala eest, millal auto Euroopast tagasi tulles koormat ootab. Praegustes tingimustes on ka tuhat krooni oluline summa. Kurb, et raha ei jää Eestisse. Aga ei ole midagi teha,“ ütles Peedomaa.
„Kord on nii, kord naa. Paar aastat tagasi oli vastupidi, välja ei olnud midagi vedada, praegu ei ole midagi Eestisse vedada,“ ütles Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp, kelle meelest on sisseveetavate ja väljaveetavate tasakaal soovunelm. „Iga vedaja peab hakkama saama. Populaarne on näiteks mitmest riigist väikepartiisid tuua,“ lisas ta. ERAA juht lisas, et vedamine ei ole asi iseeneses.
Seotud lood
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.