Autor: Rivo Sarapik • 10. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tsefelsi sõnul on Eesti võimalused antud probleemi lahendamisel jätkata vedu talveperioodil erilubadega 52 tonniliste vedudega, valida olemasoleva teedevõrgu andmete põhjal võimalikud marsruudid ja teha majanduslik analüüs – missugused on kulutused teekatete ja sildade tugevdamisele ja - kas kulude tegemine on majanduslikult põhjendatud.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi eestvedamisel oli täna Toompeal parlamentaarne kuulamine metsatööstuse konkurentsivõimest seoses metsaveokite tonnaažiga.

Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige Ott Otsmann selgitas, et olla konkurentsivõimeline Eestist eksporditavate puittoodetega, peab toodete omahind olema turgudele sobiv ja sisemaa transpordikulul on oluline osa toodete omahinnas.

„Sõltuvalt toodete vääristusastmest ja veokaugusest, hinnanguliselt 5-20% moodustab toodete hindadest sisemaine transpordikulu,“ väitis ta. Otsmanni sõnul on Eestis kehtestatud 40tonnine autorongi täismassi piirang. Naaberriikides Soomes ja Rootsis, kes on meie konkurendid, on vastav piirang 60 tonni.

Samas on teljekoormuse piirangud Eestis sarnased - 10 tonni. 40tonnine autorongi täismassi piirang on mõistlik 3-4 teljeliste veokite korral. Metsaveokitel on aga 6-7 telge. Otsmann märkis, et Eesti metsasektoris võiks täismassi piirangu tõstmisel 60 tonnini säästa hinnanguliselt ligi 1 miljard krooni.

"Siia on arvestatud veokulude vähenemine, mis tuleneb väikesemast vajalikust veosooritustest ja läbitud sõidukilomeetritest sama hulga kauba teisaldamiseks. See kõik aitaks Eestil tulla toime karmis majanduslikus konkurentsis ja oma tooteid müüa ning kasutada kodumaist metsaressurssi efektiivselt,“ märkis  Eesti Metsatööstuse Liidu esindaja.

Maanteeameti juht Koit Tsefels rõhutas, et Eesti teed ja sillad ei ole  erinevalt põhjanaabritest Soomes ja Rootsis projekteeritud ega ehitatud sarnaselt, et taluda suuremaid koormusi ja pikemaid autoronge.